teisipäev, 7. veebruar 2012

Komminommi

Kellelgi on tekkinud magusaisu. Muudkui vaja kogu aeg midagi magusat süüa. Õnneks on mul salmiaagi-piprakomme. Eriti nämmid.

Sain just hiljuti palka, millest ma juba peaaegu et kõigest olen lahti saanud. Nii see ringlus käibki :D. Muidugi tööd on kogu aeg ja närve hakkab selle arvelt juba otsa saama. Palka saab küll tükitöö pealt (mida rohkem teed, seda rohkem palka saad). Jama on selles, et ma ei saa mitte just endast sõltuvalt kiiresti tööd teha vaid seepärast, et masin on kulunud ja vajab remonti. Hooldav mees käis, kes kalibreerides ütles, et sellega normaalset tööd teha ei saa. Bossile seda juttu edastades jahmus ta ära ja küsis, et kuidas ei saa? No nii ei saagi, et ma iga päev pean vähemalt tund aega enna pusima, kui tööd tegema saan hakata. Tunni ajaga saaks muidu päris suure osa päevast ära teha. Nii umbes kaheksandiku.

Täna tekkis mõte, et miks mitte helipea foorumis kino alafoorumis rääkida zombifilmidest. Olen neid omal ajal piisavalt palju vaadanud ja pannud kõrva taha need huvitavad aspektid, mis seal on. Samas loodan ka, et keegi lisab enda arvamused mingite filmide kohta, mida ehk mina näinudki pole. Lisan siia oma postituse sisu ka:

Mis on teie arust parimad zombifilmid läbi aegade? Juurde võiks ka lühidalt põhjendada.

Night of the Living Dead (1968) - Siiski üks omalaadseid ja teedrajavaid filme just sääraste zombide osas nagu me praegu teame. Siinkohal ütlen ära, et kõik Living Dead seeria filmid on omamoodi erilised. Ei hakka neid üksipulgi välja tooma.

Return of the living dead (1985) - Sellel filmil pole midagi pistmist Living Deadi seeriatega. Ilmselt on ära kasutatud nime, et lüüa läbi. Film ise on väga lõbustav ja teistsuguse ideega nakatumisest kui mõni teine film. Selles filmis seletatakse ka ära, miks zombid ajusid süüa tahavad (muidugi igas filmis nii ei ole - enamustes filmides tahavad zombid süüa lihtsalt elusat liha). Filmis on ka palju punki, rokki.

Apocalypse of the dead/Zone of the dead (2009) - Üks omalaadsemaid zombifilme, mida olen näinud. Idee ja kõik oli vägagi normaalne, aga üks idee kogu filmi juures oli üllatav, mis ilmnes filmi lõpupoole. Olgu mainitud, et tegu pole mitte Ameerika vaid Serbia filmiga.

Zombieland (2009) - Väga lahe zombifilm humoristlikust vaatenurgast. Paistab ilmselt viimaste seast väga hästi silma.

Shaun of the dead (2004) - Rohkem komöödiafilm kui õudukas, kuid ka kindlasti üks erilisemaid. Huumorit rohkem kui jalaga segada. Tegemist briti filmiga.

28 days later (2002) - Vaieldav, kas tegemist on zombifilmiga, kuid on väga lähedal sellele. Just seetõttu, et nakatunud on selles filmis kiiremad, vastupidiselt traditsioonilistele zombidele, on see film just üks erilisemaid. Samuti soundtrack ja õhustik on väga lahedad. Filmi järg on ka tõsiselt hea.

Link postitusele

kolmapäev, 25. jaanuar 2012

Jussikese seitse põtra

Väga palju tegemist on kogu aeg olnud. Kool sai just läbi. Sellega oli paras pusimine, sest üritasin pärast kooli tööle ka jõuda ja lõpuks juhtus nii, et jäin esmaspäeva ööseks tööle. Kutsusin Pireti ka endale seltsi. Täitsa tore oli ja sain töö tehtud enne kauba välja minekut. Kodus sain ainult hiljem viis tundi tudida ja see mõjus tänasele hommikule halvasti. Magasin nigu nott ja ei olevat öösel end liigutanud. Tavaliselt muudan öö jooksul tihti asendit.

Kool on ikka veel väga huvitav. See sess oli palju huvitavam kui eelmised. Tegemist oli küllaga. Pneumoautomaatika, lukksepatööd, loogika ja programmeerimine, digitaaltehnika. Kõik olid praktilised ja vahvad. Võrreldes Tartus olnud päevase õppega palju huvitavam. Võimalused paistavad ka mitmekesisemad olevat. Muidugi ei saa nii palju asju teada, sest käime nii harva koolis ja ise õppimisega on mul natuke raskusi. Loodan, et saab minust asja ka kunagi.

Helipea foorumiga olen vahepeal ka tegelema hakanud. Foorum vajab natuke tegelemist, et inimestel oleks seal hea käia. Samas on see ikka parajalt nõme suhtumine, et "midagi seal ei toimu". Mina arvan, et midagi toimuks, peab ikka ise ka midagi tegema. Lisaks veel see, et foorumi välimuse üle on alati virisemist. Kui ei meeldi, siis võiks ju kuidagi arendusele kaasa aidata, mitte viriseda. Tegin mingi logo nii, kuidas oskasin, sest muidu oli mingi default asi seal, mis oli skinni enda nimetus ja see oli väga häiriv.

Täna käisin ka kõrgharidusreformi vastu piketeerimas Piretiga. Vahva üritus oli, aga natuke külm oli. Samas kuuma teed ja suppi pakuti.

Käisime eile K-rautas ka. Sealt sain pleksiklaasi, et oma pisikest projekti saaksin teha ning kuumuskahanevaid rüüse. Nendega on igasuguseid asju hea remontida. Eile tegin näiteks Pireti (kes on hästi nunnu) kõrvaklapid nendega korda. Muidugi lootsin, et saan rüüsi hiljem peale panna, sest olin juba enne rüüside ostmist kinni jootnud. Tuli välja, et ei mahtunud ja joodis tuli lahti kakkuda. Piret tuleb ka tihti oma taiplikkusega välja. Ma vaatasin, et üks rüüs peaks täpselt mahtuma, aga pärast teipimist ei pruukinud. Siis Piret soovitas erinevate suurustega rüüse kohe juhtme peale lükkida ja pärast siis olukorda hinnata, milline rüüs siis täpselt sobib.
Mulle ikka hirmsasti meeldib selliseid asju nokitseda. Kindlasti on mehhatroonika ka ikkagi sobiv ala minu jaoks, sest see on nii laiahaardeline.

Mingi toreda laulu võiks ka lõpetuseks panna.

neljapäev, 15. detsember 2011

Audioblog vol 2

Jälle üks pisike.




Kuna ma polegi normaalset gadgetit leidnud, mis igal arvutil töötab, siis jätan igaks juhuks lingi ka. Siis saab lihtsalt alla laadida ja kuulata.
Link

Playbutton

E: Hahaa. Ma mõtlesin välja, miks mul ta mängima ei hakka. VLC media playeri plugin jändab. Seega selle disablemine peaks ka aitama.

reede, 9. detsember 2011

Audiopostitus üle pika aja.

Kunagi ma eksperimenteerisin ja isegi hakkas midagi kujunema, aga miskipärast enam ei teinud. Nüüd on plaan taas seda korrata.



Ja paar lugu näiteks (postituse lõpus on juttu, miks).



http://www.youtube.com/watch?v=McdqerXrwXE&ob=av2e







teisipäev, 29. november 2011

Rasmusega skaibis:

Ra: Mis sul sai midagi head otsa või.
Ro: Kust sa tead?
Ra: No tavaliselt kraabitakse, kui midagi head otsa saab.
Ro: Jah, jogurtit sõin (naerab).

Elu on ikka kiire. Hetkel veel on selline vaikne moment, aga paari tunni pärast pean jälle tööle kappama. Üldse pole tuju. Samas kodu üksi olla ka eriti meeldiv ei ole.

See on ikka kõige imelikum tunne, kui keset ööd tuleb mingi idee ja ei jää midagi muud üle enda rahustamiseks, kui see üles kirjutada. Mõnikord, kui hea mõte on, läheb meelest kirja panna ja siis enda peale vihastamine on tavaline.

teisipäev, 15. november 2011

Pourquoi tu gâches ta vie?

Ma ei mõelnud küll ise selle peale, aga tuleb välja, et ma olen 8 päeva jutti töötanud. Täna siis üle pika aja üks vaba päev. Viis päeva kooli ja kolm päeva tööd otsa. Kool oli seekord nii huvitav kui ka tuim. Saime teha palju rohkem praktilist tööd kui esimese sessi ajal. Oli ka selliseid hetki, kus mõni mõtles, et oleks võinud selle aja kodus veeta, mis raisku läksid.

Töö otsimisega ikka veel tegelen. Ülehomme lähen üht kohta vaatama, mis on tõsiselt huvitav. Hirmutasid mind monotoonsuse ja füüsilise tööga. Mind kumbki ei hirmuta, sest masin paistab huvitav olevat. Selle kohta on isegi informatsiooni internetis olemas.

Elu on muidu täitsa tore. Üks õhtu Piret ütles mulle asja, mis oleks mind gümnaasiumiajal palju aidanud. Kuidas ma küll pole selliste asjade peale tulnud, on ainus probleem :D.

Pole ammu postitanud. Samas pole ammu ka videot postituse lõppu pannud. Tuleb viga parandada. Samas video on viimases, aga postitus on ise vana.

reede, 21. oktoober 2011

Alused

Oma töö tõttu satun tihti jutujupikesi kuulma. Üks päev kuulsin, kuidas kaks 11-13-aastast tüdrukut rääkisid midagi taolist, et keegi oli küsinud, kas neil poissi on. Üks siis ütles kohe hästi jahmunult, et "miks meil peaks poiss oleme, vaata, kui vanad me oleme." Ma olen ise selle peale mõelnud isegi. Miks hakkab mõni inimene juba 12-aastaselt poisse taga ajama või vastupidi ja siis neid vahetama iga pooleteise kuu tagant? Küpsegu natuke, saagu aru, millised vastassugupoole inimesed üldse meeldivad. Aga äkki vara hakates saabki varem korraliku elukaaslase? Tont teab.

Üksi on nii imelik olla. Nii harjunud juba, et saab rääkida, kaisutada, koos asju teha. Õnneks kestab see vaid nädalavahetuse. Mis on veel parem on see, et ma olen niikuinii terve nädalavahetuse tööl. Kuigi tahan ise ka hirmsasti Saaremaale minna.

Mingi värk on nende keskkonnamuutustega. Räpinas hakkan aevastama, tatistama, silmi sügama. Saaremaal on umbes analoog, aga mitte nii tugevalt. Nina võtab küll tatiseks.

Mis teha, kui inimesel pole teve kooliajagi olnud õpiharjumusi. Järsku neid tekitada on kuidagi keeruline. Eks see näha ole, mis saama hakkab.

Mulle nii väga meeldib see video, lugu ja bänd, et see video peab mu blogis kah olema. Zorg on häsi lahe Eesti industriaalmetalbänd, kes said just hiljuti valmis oma esimese päris muusikavideoga. Lugu on 2010 aasta albumi nimilugu "Rooste". Video tegemisel on kasutatud piksilatsiooni, mis on animatsioon, kus nukkudeks kasutatakse inimesi.