I have no tree waiting for me

Komminommi

2012-02-07T21:58:00.002+02:00

Kellelgi on tekkinud magusaisu. Muudkui vaja kogu aeg midagi magusat süüa. Õnneks on mul salmiaagi-piprakomme. Eriti nämmid.

Sain just hiljuti palka, millest ma juba peaaegu et kõigest olen lahti saanud. Nii see ringlus käibki :D. Muidugi tööd on kogu aeg ja närve hakkab selle arvelt juba otsa saama. Palka saab küll tükitöö pealt (mida rohkem teed, seda rohkem palka saad). Jama on selles, et ma ei saa mitte just endast sõltuvalt kiiresti tööd teha vaid seepärast, et masin on kulunud ja vajab remonti. Hooldav mees käis, kes kalibreerides ütles, et sellega normaalset tööd teha ei saa. Bossile seda juttu edastades jahmus ta ära ja küsis, et kuidas ei saa? No nii ei saagi, et ma iga päev pean vähemalt tund aega enna pusima, kui tööd tegema saan hakata. Tunni ajaga saaks muidu päris suure osa päevast ära teha. Nii umbes kaheksandiku.

Täna tekkis mõte, et miks mitte helipea foorumis kino alafoorumis rääkida zombifilmidest. Olen neid omal ajal piisavalt palju vaadanud ja pannud kõrva taha need huvitavad aspektid, mis seal on. Samas loodan ka, et keegi lisab enda arvamused mingite filmide kohta, mida ehk mina näinudki pole. Lisan siia oma postituse sisu ka:

Mis on teie arust parimad zombifilmid läbi aegade? Juurde võiks ka lühidalt põhjendada.

Night of the Living Dead (1968) - Siiski üks omalaadseid ja teedrajavaid filme just sääraste zombide osas nagu me praegu teame. Siinkohal ütlen ära, et kõik Living Dead seeria filmid on omamoodi erilised. Ei hakka neid üksipulgi välja tooma.

Return of the living dead (1985) - Sellel filmil pole midagi pistmist Living Deadi seeriatega. Ilmselt on ära kasutatud nime, et lüüa läbi. Film ise on väga lõbustav ja teistsuguse ideega nakatumisest kui mõni teine film. Selles filmis seletatakse ka ära, miks zombid ajusid süüa tahavad (muidugi igas filmis nii ei ole - enamustes filmides tahavad zombid süüa lihtsalt elusat liha). Filmis on ka palju punki, rokki.

Apocalypse of the dead/Zone of the dead (2009) - Üks omalaadsemaid zombifilme, mida olen näinud. Idee ja kõik oli vägagi normaalne, aga üks idee kogu filmi juures oli üllatav, mis ilmnes filmi lõpupoole. Olgu mainitud, et tegu pole mitte Ameerika vaid Serbia filmiga.

Zombieland (2009) - Väga lahe zombifilm humoristlikust vaatenurgast. Paistab ilmselt viimaste seast väga hästi silma.

Shaun of the dead (2004) - Rohkem komöödiafilm kui õudukas, kuid ka kindlasti üks erilisemaid. Huumorit rohkem kui jalaga segada. Tegemist briti filmiga.

28 days later (2002) - Vaieldav, kas tegemist on zombifilmiga, kuid on väga lähedal sellele. Just seetõttu, et nakatunud on selles filmis kiiremad, vastupidiselt traditsioonilistele zombidele, on see film just üks erilisemaid. Samuti soundtrack ja õhustik on väga lahedad. Filmi järg on ka tõsiselt hea.
Link postitusele

Jussikese seitse põtra

2012-01-25T18:04:00.002+02:00

Väga palju tegemist on kogu aeg olnud. Kool sai just läbi. Sellega oli paras pusimine, sest üritasin pärast kooli tööle ka jõuda ja lõpuks juhtus nii, et jäin esmaspäeva ööseks tööle. Kutsusin Pireti ka endale seltsi. Täitsa tore oli ja sain töö tehtud enne kauba välja minekut. Kodus sain ainult hiljem viis tundi tudida ja see mõjus tänasele hommikule halvasti. Magasin nigu nott ja ei olevat öösel end liigutanud. Tavaliselt muudan öö jooksul tihti asendit.

Kool on ikka veel väga huvitav. See sess oli palju huvitavam kui eelmised. Tegemist oli küllaga. Pneumoautomaatika, lukksepatööd, loogika ja programmeerimine, digitaaltehnika. Kõik olid praktilised ja vahvad. Võrreldes Tartus olnud päevase õppega palju huvitavam. Võimalused paistavad ka mitmekesisemad olevat. Muidugi ei saa nii palju asju teada, sest käime nii harva koolis ja ise õppimisega on mul natuke raskusi. Loodan, et saab minust asja ka kunagi.

Helipea foorumiga olen vahepeal ka tegelema hakanud. Foorum vajab natuke tegelemist, et inimestel oleks seal hea käia. Samas on see ikka parajalt nõme suhtumine, et "midagi seal ei toimu". Mina arvan, et midagi toimuks, peab ikka ise ka midagi tegema. Lisaks veel see, et foorumi välimuse üle on alati virisemist. Kui ei meeldi, siis võiks ju kuidagi arendusele kaasa aidata, mitte viriseda. Tegin mingi logo nii, kuidas oskasin, sest muidu oli mingi default asi seal, mis oli skinni enda nimetus ja see oli väga häiriv.

Täna käisin ka kõrgharidusreformi vastu piketeerimas Piretiga. Vahva üritus oli, aga natuke külm oli. Samas kuuma teed ja suppi pakuti.

Käisime eile K-rautas ka. Sealt sain pleksiklaasi, et oma pisikest projekti saaksin teha ning kuumuskahanevaid rüüse. Nendega on igasuguseid asju hea remontida. Eile tegin näiteks Pireti (kes on hästi nunnu) kõrvaklapid nendega korda. Muidugi lootsin, et saan rüüsi hiljem peale panna, sest olin juba enne rüüside ostmist kinni jootnud. Tuli välja, et ei mahtunud ja joodis tuli lahti kakkuda. Piret tuleb ka tihti oma taiplikkusega välja. Ma vaatasin, et üks rüüs peaks täpselt mahtuma, aga pärast teipimist ei pruukinud. Siis Piret soovitas erinevate suurustega rüüse kohe juhtme peale lükkida ja pärast siis olukorda hinnata, milline rüüs siis täpselt sobib.
Mulle ikka hirmsasti meeldib selliseid asju nokitseda. Kindlasti on mehhatroonika ka ikkagi sobiv ala minu jaoks, sest see on nii laiahaardeline.

Mingi toreda laulu võiks ka lõpetuseks panna.

Audioblog vol 2

2011-12-15T22:49:00.003+02:00

Jälle üks pisike.

Kuna ma polegi normaalset gadgetit leidnud, mis igal arvutil töötab, siis jätan igaks juhuks lingi ka. Siis saab lihtsalt alla laadida ja kuulata.
Link

Playbutton

E: Hahaa. Ma mõtlesin välja, miks mul ta mängima ei hakka. VLC media playeri plugin jändab. Seega selle disablemine peaks ka aitama.

Audiopostitus üle pika aja.

2011-12-09T18:16:00.003+02:00

Kunagi ma eksperimenteerisin ja isegi hakkas midagi kujunema, aga miskipärast enam ei teinud. Nüüd on plaan taas seda korrata.

Ja paar lugu näiteks (postituse lõpus on juttu, miks).

http://www.youtube.com/watch?v=McdqerXrwXE&ob=av2e

2011-11-29T13:38:00.002+02:00

Rasmusega skaibis:

Ra: Mis sul sai midagi head otsa või.
Ro: Kust sa tead?
Ra: No tavaliselt kraabitakse, kui midagi head otsa saab.
Ro: Jah, jogurtit sõin (naerab).

Elu on ikka kiire. Hetkel veel on selline vaikne moment, aga paari tunni pärast pean jälle tööle kappama. Üldse pole tuju. Samas kodu üksi olla ka eriti meeldiv ei ole.

See on ikka kõige imelikum tunne, kui keset ööd tuleb mingi idee ja ei jää midagi muud üle enda rahustamiseks, kui see üles kirjutada. Mõnikord, kui hea mõte on, läheb meelest kirja panna ja siis enda peale vihastamine on tavaline.

Pourquoi tu gâches ta vie?

2011-11-15T13:12:00.002+02:00

Ma ei mõelnud küll ise selle peale, aga tuleb välja, et ma olen 8 päeva jutti töötanud. Täna siis üle pika aja üks vaba päev. Viis päeva kooli ja kolm päeva tööd otsa. Kool oli seekord nii huvitav kui ka tuim. Saime teha palju rohkem praktilist tööd kui esimese sessi ajal. Oli ka selliseid hetki, kus mõni mõtles, et oleks võinud selle aja kodus veeta, mis raisku läksid.

Töö otsimisega ikka veel tegelen. Ülehomme lähen üht kohta vaatama, mis on tõsiselt huvitav. Hirmutasid mind monotoonsuse ja füüsilise tööga. Mind kumbki ei hirmuta, sest masin paistab huvitav olevat. Selle kohta on isegi informatsiooni internetis olemas.

Elu on muidu täitsa tore. Üks õhtu Piret ütles mulle asja, mis oleks mind gümnaasiumiajal palju aidanud. Kuidas ma küll pole selliste asjade peale tulnud, on ainus probleem :D.

Pole ammu postitanud. Samas pole ammu ka videot postituse lõppu pannud. Tuleb viga parandada. Samas video on viimases, aga postitus on ise vana.

Alused

2011-10-21T17:20:00.002+03:00

Oma töö tõttu satun tihti jutujupikesi kuulma. Üks päev kuulsin, kuidas kaks 11-13-aastast tüdrukut rääkisid midagi taolist, et keegi oli küsinud, kas neil poissi on. Üks siis ütles kohe hästi jahmunult, et "miks meil peaks poiss oleme, vaata, kui vanad me oleme." Ma olen ise selle peale mõelnud isegi. Miks hakkab mõni inimene juba 12-aastaselt poisse taga ajama või vastupidi ja siis neid vahetama iga pooleteise kuu tagant? Küpsegu natuke, saagu aru, millised vastassugupoole inimesed üldse meeldivad. Aga äkki vara hakates saabki varem korraliku elukaaslase? Tont teab.

Üksi on nii imelik olla. Nii harjunud juba, et saab rääkida, kaisutada, koos asju teha. Õnneks kestab see vaid nädalavahetuse. Mis on veel parem on see, et ma olen niikuinii terve nädalavahetuse tööl. Kuigi tahan ise ka hirmsasti Saaremaale minna.

Mingi värk on nende keskkonnamuutustega. Räpinas hakkan aevastama, tatistama, silmi sügama. Saaremaal on umbes analoog, aga mitte nii tugevalt. Nina võtab küll tatiseks.

Mis teha, kui inimesel pole teve kooliajagi olnud õpiharjumusi. Järsku neid tekitada on kuidagi keeruline. Eks see näha ole, mis saama hakkab.

Mulle nii väga meeldib see video, lugu ja bänd, et see video peab mu blogis kah olema. Zorg on häsi lahe Eesti industriaalmetalbänd, kes said just hiljuti valmis oma esimese päris muusikavideoga. Lugu on 2010 aasta albumi nimilugu "Rooste". Video tegemisel on kasutatud piksilatsiooni, mis on animatsioon, kus nukkudeks kasutatakse inimesi.

Mina sind ka!

2011-10-19T18:30:00.002+03:00

Kurjad ja vähem kurjad keeled räägivad, et ma pole ammu bloginud. Lausa septembrikuust.
Eks ta ole kätte võtmise värk. Lihtsalt pole sellist tuju alati ja pole ka meeles. Mu pea on auke täis - eks sealt lähevad asjad rohkem välja kui sisse.

Kui inimesed arvavad, et Tallinnas on kergem tööd leida kui Tartus, siis nad arvatavasti eksivad. Muidugi tööle saab alati, kui minna G4S-i, sest neil on inimesi pidevalt puudus. Kuskil 80 inimest on kogu aeg vajaka. Ehk kellele tõesti pakub huvi turvamehe töö, siis võib sinna end pakkuda. Muidu on see lihtsalt enesepiinamine.

Olengi töö peale mõelnud. Minu töö peaks olema ikka selline, et ma saan reaalselt midagi tehtud - käega katsutav ja puha. Praegu on ju lihtsalt jalutamine. Oleks mingid näitajad selle kohta, oleksin uhkem. Ikkagi jääb see faktor, et ma tahaks tööd, mis oleks minu erialaga natukenegi ühenduses, saaks praktikat ka samas asutuses teha. Hoiaks kokku aega ja vaeva, sest praktikal olek juba välistab tööl käimist. Sellist asja kahjuks ei saa lubada.

Mul siin mõni arvab, et mul oleks ehk Tallinnas sõpru vaja. Kes tahab minu sõber olla? Võin olla valiv. Jah - vaesel Rolandil pole sõpru. Tegelikult ma eriti puudust ei tunne kah, kui aus olla. Võib julmalt kõlada.

Nämm. Täna saab kanakanakana. Krõbedaks küpsetatud kanatiivad. Kõlab hästi, eks :).

Oompaloompa

2011-09-29T11:27:00.002+03:00

Orav käis ja viis ühekaupa kõik mandlid ära. Pilti ei hakanud tegema, sest sääraseid pilte on mul juba küllaga. Kui kööki satub mõni, siis võib küll pilti teha.

Teatavasti on mul peale selle blogi olnud veel kaks blogi. Üks neist on filmiblog ja teine mängude oma. Pireti abiga taaselustasime filmiblogi. Ehk sinna hakkab nüüd uut materjali vaikselt tulema. Pildiblogi on ka nüüd. Eesmärk oli iga päeva kohta postitada, aga läheb vahepeal meelest. Sellega veel kogume hoogu.

Järgmise kuu graafik on parajalt totter, aga samas ainult 11 tööpäeva. Ehk elan üle selle alla kuue tunni und päeva jooksul.

Mõnikord ma satun liiga süvitsi internetist millegi kohta uurima. Uurin ja uurin ja jõuan järjest uutele avastustele. Eile ma nimelt avastasin, et Aqua on taaskord kokku tulnud ja 3. oktoobril tuleb välja nende uus album. Kõlalt loomulikult mitte enam see üheksakümnendate eurodance vaid hoopiski see popistandard, mis hetkel au sees on. Video kah:

Kingid järjest

2011-09-26T12:49:00.002+03:00

Täna lõpuks tuli pakk kohale, mis Räpina elanikud mulle saatsid.

Täitsa kena ja armas pakk oli. Moosist juttu kuuldes ütlesin, et kui mustikamoos pole, siis... Oligi mustikamoos. Olen täitsa rahul :).
Me just hiljuti mõtlesime, et olek pannilabidale alust vaja. Kingituses oli kulbialus, kuhu pannilabidas ka ilusti ära mahub.

Tädi Tiina oli ka oma kingi täna saatnud. Meeldiv.

Eile sünnipäev

2011-09-25T16:15:00.004+03:00

Eilne sünnipäev oli üks tavaline tööpäev (kui kõrvale jätta paar SMSi, kõnet ja tohutut spämmi facebookis), mis alles õhtul oli tore ja armas.
Pilt seletab ehk rohkem.

Ehk 22 purki mu lemmikuid oliive ja kena alpikann, mille all tort.

Ja niisama mõni oravapilt ka!

Orav jälle.

2011-09-22T15:48:00.003+03:00

Hunniku pilte tegin. Peab tööle lippama. Ühe pildi lisan.

Imeline kookosemöga

2011-09-16T19:23:00.002+03:00

Täna oli viimane koolipäev selle sessi jooksul. On olnud täitsa tore ja mõned hetked ka hirmutavad, sest mingi hetk ma ei saanud midagi aru.

Täna teeme mingit imelikku sööki. Õigemini Piret teeb. Mina nagu alati, lõikusin komponente. Sinna lähevad ikka igasuguseid asju sisse. Nimetamist väärt elemendid: kookosepiim, punane karri, ingver, kana, laim, ananassitükid.
See värk käib riisinuudlite kõrvale.
Selleks juhuks ostsime söögipulgad kah. Polegi ammu pulkadega söönud. See on väga huvitav.

Nüüd ma mõtlen, et nii harv kool ja nii harv töö on täitsa jõukohane ja mõnus. Koolist ei tüdi ära ning tööst nii ehk naa tüdib. See selleks.

Mjäu!

Haudujuuduu

2011-09-15T18:10:00.005+03:00

Miumäu. Esimene koolinädal hakkab vaikselt lõpule jõudma. Järgmine alles kuskil novembris. Kusjuures palju asjalikumad õppeained kui Tartus samal erialal. Olen üleni sellega rahul. Koolis on väga huvitav. Kuigi WiFi on leitav ainult ühest kooli nurgast, on kõik kuidagi rohkem tasemel. Muidugi jätta see välja, et ma pidin igavik ootama, et mind kooli ametlikult vastu võetakse. Samas oli see selle taga, et nad võtsid alles siis inimesed kooli vastu, kui nad koolis esimest päeva käisid.

Oh. Ja uue panni ostsime. Sellise sügava. Wok-pann vist ja puha. Sellega saab nüüd palju süüa korraga teha. Iga inimese unistus!

Ma mäletan, et kunagi aegadel, mil ma ainult sõin magasin ja arvutis passisin, oli tähtis blogisse märkida, mida ma hetkel söön. Veel oli tähtis hetkel mängiv lugu märkida. Vanade aegade meenutuseks võiks ju vahepeal seda korrata. Hetkel küll ei söö, aga plaanis on kartul ja kaste ja üks paras hea tükk jäägriliha süüa. Hetkel käib lugu Bullshit (Mindless Self Indulgence). Tee joomisega sain ka ühele poole. Diip mis diip.

Ma suutsin hea külje ka töö juures leida. Seda just siis graafikupõhise juures. Saan tööl ja koolis köia kõrvuti. Palga kohta veel ei tea, aga midagi miinimumi kanti tundub olevat. Mis ikka sellise töö juurest tahta, kust on 80+ inimest puudu kogu aeg. Sellel peab ometi mingi põhjus olema.

Mullikilet tahaks ka katki vajutada. Ja Piret on nii armas :)

Metroseksuaalist staarmodell moejünger ja staarjuuksur lisaks Farmi-Gabrieliga

2011-09-08T13:04:00.004+03:00

Tööl olen olnud kokku juba 3 päeva ja pole ikka veel vaimustuses. Jalad on ikka õhtul nii läbi, et tahaks neid maha saagida. Lisaks on see nii nüri töö, et tüütavaks muutub. Eilse päeva sai lihtsalt maha puhatud ja magatud. Tänasega veel sama.

Ristsõnade lahendamine on muutunud lummavaks. Ka mõtlemine, kuidas asjad töötavad. Algul mõtled teooria välja ja siis lähed ja uurid internetist. Praegu tuli taaskord meelde uurida ühe asja kohta. *paneb kirja*

Kuna embeddida ei luba, siis link: http://youtu.be/djV11Xbc914

Palun amputeerige mu jalad.

2011-09-05T13:01:00.002+03:00

Tööl nüüd käidud kaks päeva. Jalad on pärast tööd nii läbi kui läbi. Praegu on kohutav väsimuse ja viitsimatuse hoog peal. Alati on viitsimist uurida asjade kohta, mis tegelikult erilist tähtsust minu elus ei tohiks omada (bändide biograafia, muusikavideote täpsem info, mitu sarve on kaelkirjakul [sellel on oma põhjus juba, küll mõni saab aru :D],).
Samas tänu ristsõna ühe küsimuse googeldamise peale avastasin, et üks inimene, kes hiljuti suri, on mind (minu üks lemmikuid bände on tänu temale avastatud) suuresti mõjutanud. Alles nüüd avastasin ning selle peale tuli pisar silma. See ongi ju nii, et kui kellelgi, keda ei tea, juhtub midagi, pole sooja ega külma sellest. Niipea, kui suudetakse luua mingi kontakt, on asjad juba märksa dramaatilisemad.

Kuna ma suutsin ennast väga palju segada asjadega, jääbki see postitus nii lühikeseks.

Mjäu

2011-08-30T16:28:00.002+03:00

Homme on esimene proovipäev töö juures.
Sain vormirõivad kätte ja lepingu tehtud.

Kuna bussini oli 20 minutit, otsustasin hoopis jala koju liikuda. Kogemata jäi teele Maxima. See tähendas vaid üht - tuli minna oliivijahile. Olidki minu lemmikud oliivid seal täitsa olemas. Ostsin kõik purgid ära, mis seal olid. Nüüd olen ühe purgi ära söönud ja nii nämm on.

Ma tean su ema.

2011-08-23T11:11:00.003+03:00

Ega mul palju öelda ei ole. Lihtsalt see, et me saime täna aru, miks oravad meie lillepotis käivad kraapimas. Nad peidavad sinna oma sööki.
Seekord tegi Piret pilti.

Tänase hommiku veetsime igasugu eesti muusikat kuulates, mis on kas kummitav, totter või lihtsalt kõike seda kombineeritult.

Üks kena näidis kummitava poole pealt:

Oravad on nii nunnud.

2011-08-22T09:27:00.005+03:00

Olen väga vähe blogima hakanud. Piret eile jälgis mustrit ja tegi igasugu järeldusi vastavalt postide arvule kuus ja muudele asjaoludele.

Tööd otsin veel. Koolis olen sees. Sellises programmis, mille nimi on töökohapõhine õpe. See tähendab, et mu töö peaks olema erialaga vastavuses. Samas imelik on see, et nad eeldavad mult, et ma käin sellisel tööl eelnevate oskusteta. Seega saatsin õpetajale kirja, et ta soovitaks mulle, mida teha.
Mis eriala ma siis võtsin? Mehhatroonika. Jah, ma tean, et ma käisin seda natuke õppimas ja jätsin pooleli. Ma nüüd tean, et see ongi see, mida ma tahan teha ja, et see pakub mulle huvi.

Turvameheks plaanin ka minna, aga mul on kahtlused ja kõhklused, et see on mulle üle jõu töö. Ma olen küll vastutustundlik, aga mitte nii palju, et säärase töö peal töötada. Seal on niivõrd palju eeskirju, millest kinni pidada. Siis on veel see süsteem, et iga asi tuleb ette kanda kontrollkeskusele. Meelest läheb, on jama majas.

Just pool tundi tagasi saatsin Piretit kooli läbi Männipargi. Seal on nii palju nunnusid oravaid. Fotokas oli ka juhtumisi kaasas. Siis tegin neist pilti. Nad on julged ka. Käest võtavad näiteks süüa ja maha kükitades tulevad ligi. Pildid ka. Vajuta, et suurem oleks.

Fotosüüdistus!

2011-08-07T16:38:00.002+03:00

Tabasime orava lillepoti kallal. Seekord pahandust ei teinud vaid läks kohe edasi.

Vajuta pääle, siis on suurem.

Panen oma naba.

2011-08-06T17:11:00.002+03:00

Neljapäevane konsa oli kõik, mida võis ühelt Marky Ramone'i ja Michale Gravesi kontsertilt tahta. Juba selle üle olin õnnelik, et Graves tuli. Mitmekordselt õnnelik olin juba siis, kui Graves esitaski oma kirjutatud Misfitsi lugusid. See oli veel äge, kui Piret luges Gravesi huultelt "Dig up her bones". Ma olin täitsa liigutatud sellest.
Graves andis ikka kõik, mis anda võis. Rabeles kogu hingest nii, et tilkus higist. Lisaks mängis ta mingit huvitavat mängu. Ta hoidis oma ühest jalast kinni ja teise jalaga hüppas üle. Luges neid kordi üles.
Kontsert kestis üpris normaalse aja. Kuskil poole kaheteistkümneni. Lugude vahele pause ei tehtud, mis oli kuidagi uudne ja lahe vähemalt minu jaoks. Kuna kontsert nii toredal ajal lõppes, saime kuidagi bussiga koju ka.

Kurjam oli väga mõnus nagu alati. HRL-l muidugi lobisesid nad rohkem, aga sellest polnud midagi. Lauljal läks kitarrikeel ka katki. Muudkui rääkis sellest kogu aeg ja lootis, et saab ikka mängitud. Naljakas oli vaadata, kuidas ülakorrusel Graves tantsis Kurjami saatel.

Meil elavad maja ümbruses oravad. Ilgelt nunnud ja toredad on, kui nad käivad akna peal. Mõnikord me paneme neile pähkleid, et neil hea oleks. Nemad aga on parajad tänamatud olevused. Käivad meie lillepotte üles kaevamas. Täna oli lausa selline juhus, et põhimõtteliselt meie nina all olid basiilikud üles kaevatud. Peaks lõksu tegema ja orava ära kodustama, kui kätte saab. Proovigu siis veel lillepotte kaevata.

Mina kaaaaa mina kaaa

2011-07-26T20:02:00.002+03:00

Suured poisid peksavad. Mina ka, mina ka.

Vahepeal on mitmes kohas käidud. Kõik on täitsa tipp-topp.

Hard Rock Laager oli millalgi. Enam ei mäleta millal, aga tore oli. Igasuguseid metalbände oli ning kõigi lemmik Metsatöll, kes teisel festipäeval küsis rahva käest, et kes neist on pohmakiimased. Metsatöll ikkagi ju.
Paljusid bände ei näinud, kuna paljud ei huvitanud, uni oli ning sai niisama jalutamas käidud.
Palju vahvaid, avatud inimesi ning imelikke kah otsapidi. Üks eriti huvitav hetk oli, kui üks blond noormees meiega niisama sõbralikult rääkis nagu vana sõbraga.

Üks bänd, mida ühe kõrvaga kuulsime (mul tuli suur uni peale ja ei jõudnud palju kuulata). Ei olnudki vokaalne osa säherdune, et kõik ära rikuks. Näed:

ÜÜ. Ja vahepeal käisime loomaaias ka. Pireti kolme sõbraga. Palju nalja sai ja igasugu ägedaid loomi sai vaadatud. Lumemõmmi näitas vaid korra end ja läks minema. Mingi hetk läks suureks paparatsode sõjaks. Pireti fotokas plõksus, mobiilid plõksusid. Ühe tütarlapse saba alt üritati pilti saada (saladuskatte all võib öelda, et mõnel ka õnnestus). Pärast sai kodus istutud koos.

Rock Rampile läksime alles reedel, sest neljapäev oleks olnud liiga tülikas ja tühi ka pealegi. Kuskil paar bändi vaid. Rong sõitis Türini välja ja sealt saime eribussiga edasi, sest praegu toimub Türi-Viljandi raudtee restaureerimine. Bussis sai Piret kuulata mingeid noormehi, kes ikka tugevaid elumehe jutte ajasid. Hea, et ma ise ei kuulnud. Olevat väga masendav olnud.
Põhiline bänd, mida näha tahtsime, oli Zorg. See on tõsiselt tore Eesti industrial metal. Taak oli ka tõsiselt meeldiv. Hakka või kuulama.

Juba neljandal augustil on Marky Ramone's Blitzkrieg Rock Cafe-s. Kusjuures soojenduseks on Kurjam, mis on üks parimaid uudiseid selle kontserti kohta. Mitte, et peaesineja juba idagi tõsiselt uhket poleks. Ootan pingsalt.

Miau!Miau!

2011-07-16T18:27:00.001+03:00

Blogin, et siin motika tagaistmel aega natuke paremini veeta.

Kuna Piret käib harva Saaremaal kodus, otsustasin end kaasa haakida. Kusjuures Pireti mootorrattaga. Saarele sõit oli pisut kurnav ja tagumikku suretav, aga jõudsime õnnelikult kohale.
Nagu ette nähtud oli, ootas meid ahjukana. Sõime, tegime elamise tuuri ja vaatasime küülikuid. Ühe pisikese, armsa. Valge nunnukese sain pikemaks sülle. Küülikuid on seal kirjusid, halle ja valgeid. Nad on nii armsad! Hunnik kasse on ka, kes erinevate iseloomude ja värvidega.

Pikemat juttu ehk hiljem.

Sinuga koos

2011-07-11T10:10:00.002+03:00

Olen juba mõnusalt nädal aega Tallinnas elanud. Jah, mulle meeldib siin, jah ma plaanin siia kauaks jääda.

Keegi kunagi ütles midagi taolist, et tartlased pakuvad Tartu headusega üle. Nii on ka minu arust. Mis on siis selles Tartus nii imelist, et seda taevani kiita tuleb? Igas Eesti linnas võib olla ime-imelisi inimesi ja igas Eesti kohas võib olla uskumatult õelaid ja kurjasid inimesi. Tartu pole mingi erand ja üdini hea.
Ma ei tee Tartut maha. Ka mulle meeldib see linn, aga tulla ja öelda, et see on kõige-kõigem on natuke nõme.

Me oleme Murcaga emmele tükk aega rääkinud, et ta peaks memuaare kirjutama hakkama, sest tal on nii palju huvitavaid jutte. Neid on alati tore kuulata ja arvan, et teistelgi võib meeldiv olla neid lugeda. Lõpuks tegi ta selle ettevõtmise ära, et hakkas neid kirja panema. Siiski küll teisel moel kui ma seda ette kujutasin. Minu arvates käivad säärased jutud paberile käekirjaliselt, mitte internetti blogistiilis. See on vaid minu arvamus.

Ma olen mõelnud, et peaks asjalikum olema kui muidu. Aga kes mul keelab? See ongi asjade juures kõige tobedam, et inimene tahab, aga ta ei tee. Selle kohta oli üks tore koomiks ka, kus üks tegelane kudus ja teine tuli juurde ja ütles, et oh, kuidas tema tahaks ka osata kududa. Aga õpi siis ja ära hädalda.

Paljad naised duši all.

2011-06-30T12:13:00.002+03:00

Homme peaks olema siis viimane tööpäev. Külvasin enda jaoks tohutult palju paanikat vahepeal. Eile soovisin reedest õhtust vahetust hommikuse vastu ühe teisega vahetada. Täna too ütles, et ta tahtis reedel Pärnu minna. Ma juba paanitsesin ja kogusin end kokku ning ütlesin, et mul on plaanid juba tehtud. Jäi rahule õnneks. Tahan minna HRL-le ja reedest päeva maha magada oleks natuke palju niru.

Üks lugu kummitab juba päevi ja päevi peas. Muidugi süüdi olen ma ise, sest igal võimalusel kuulan ka seda. Lihtsalt niivõrd kaasakiskuv. Siin ta on:

HRL ja järgmisena Rock Ramp. Need suvised festid on ikka toredad asja. Vähemalt ühel peaks ikka ära käima alati.

Blogin hetkel ainult selleks, et Piretist parem olla.

2011-06-23T23:19:00.003+03:00

Kuna täna plaanisin teha kena üksiolemise päeva ja Koit kuulis, et mul on vaba päev, olen mina siin oma üksiolemist harrastamas nii Koitu ignoreerides, sest nii hoiatati teda, et ma ei tegele temaga. Kuna olen vastik ja kangekaelne, siis nii ongi. Kusjuures väga hästi saab üksi hakkama. Muidugi väikeste pausidega kukub hädaldama ka, et miks ma arvutimänge ei mängi.

Töö on ikka veel paras kamarajura. Eks asi saab varsti korda. Nii umbes paari nädala pärast. Küll see näha on, kuidas üle elab.

Hunnik asju, mida tahaks osata. Keda selles süüdistada? Ennast. Need asjad pole teab, mis keerulised. Kätte võtmise asi. Miau.

Päris pikka pole tarvis! Aitab kah :D

Blue is the colour of my revolution.

2011-06-07T13:57:00.002+03:00

See nädalavahetus sai Räpinas käidud üle pika aja käidud. Võtsin kallima ka kaasa. Eks emme ootas ikka asjalikke niitjaid, koristajaid ja muid selliseid külla. Eks me seda tegime ka, aga minimaalselt. http://www.blogger.com/img/blank.gif
Sai ujumas käidud ka esimest korda see aasta. Kristjan lihtsalt helistas mingi hetk ja küsis, et kas ma randa viitsin. Eks tegime kiire otsuse ja läksimegi mõnusasti. Veidi jahe oli, aga üdini mõnus. Peipsi rannas seda siis.

Väga tahaksin näha Marky Ramone's Blitzkriegi, mis on suuremalt osalt Ramonesi kaverbänd. Esinevad nad siis neljandal augustil Rock Cafes. Neljapäeval. Mul pole õrna aimugi, kuidas ja mis nipiga ma neid näha saaks. See oleks üks tohutult lahedaid elamusi üldse. Judinad, judinad, judinad.

Koolikoolikooli tahantahantahan. No see kaasab ka seda, et ma tahan hirmsasti Tallinnasse. Eks ma vaatan, kuidas ma end kokku võtta suudan, et sisseastumiskatseteks valmistuda. Need on parasjagu lühikese aja pärast. Näeme-näeme.

Pool sellest laulust ajas mind naerma. Osaga saab nagu samasusi tuua, aga osaga mitte :D.

We are the knights who say NI!

2011-05-31T21:30:00.002+03:00

Nädalavahetus Tallinnas oli taaskoord meeldiv. Sain jälle muffineid. Seekord olid õuna ja kookose omad. Kallis.

Olen praegu üpriski väsinud ja sisutihedusega on mul niikuinii probleeme.

Tavaliselt ärkan 5.20 ning uksest väljun 5.30. Täna oli tiba teisiti. Emme on külas. See tähendab, et ta on kõige varem üleval ja teeb teed ja võileibu. Seega leidsin end üle pikapika aja hommikust söömas ja asja rahulikult võtmas. Kuskil 5.35 uksest ja 6.20 tööle.
Eile tööl tundsin, kuidas jõudu absoluutselt ei olnud. Kõik muu oli korras. Und ei olnud, väsimust ei tundnud. Siiski jõud puudus. Täna jõudsin, aga uni tikkus.
Lembituga aeg-ajalt naljatleme, et meie töökohast saaks hea kassamagnet. Kuna meil masin toodab vahtu (kui kastid verised on) ja teisest lao otsast saab voolikuga vett, siis saab korraldada vahupeo ja märgade T-särkide võistluse. Lembs vahel ikka harrastab minu märjaks pritsimist jääkülma veega.

Hetkel vajuks lihtsalt kaissu tudile või üleüldse siia samma pikali ja tudiks.

Ananassitükid teepuru sees?!

2011-05-26T23:44:00.002+03:00

Ma siin mõtlesin, et kas see on tõsine, kui mu parema jala koss üliruttu katki kulub. Selles mõttes, et vasaku oma on põhimõtteliselt terve ja parema oma ribadeks.

Töö oli täna isegi täitsa talutav. Eriti midagi teha polnud, aga andis tekitada. Lisatöö, mida me tavaliselt tegema ei pea. Sealt sai normi täis. Vahepeal käis peast läbi lause "This guy has issues". Seepärast, et läks tal siis kastivirn ümber. Nägin kohe füüsilist pahameelt :D. Töö sujus, sai kümneks tehtud. Samas kuulen muudkui virinat paljude asjade kohta. Mõnikord tahaks öelda, et tegelikult käib ta seal tööl, mitte istumise ja virisemise eest palka saamas. Selles mõttes, et ma teen nurisemata kõik ilusti ära ja veel korralikult. See polnud hädaldamine seekord :D.

Homme on plaanis Tallinnasse taaskord minna. Eks see näha ole, kas kukub välja. Õhtuste vahetuste jama ongi see, et kunagi ei tea, millal võib töölt lahti saada.

Paras juurvili olen hetkel. Oleks võinud veel jooksuga töölt tulla, oleks veel õndsam tunne :).

Nagu eelmises postituses annab tunda, mõtlen ma palju igasugu asjade peale. Täna suutsin mõelda palju VectorLinuxist. Praktikasse pannes ikka asi ei toiminud nii nagu ma mõelnud olin. Suutsin mõelda ka palju suhetest, sellest kuidas mul on mingi imelik võime huvi inimeste vastu kaotada (muidugi peab selleks juba alguses seda vähe olema). See võib eriti julm ja kuri tunduda, aga ju ma olen julm ja kuri. Ei taha olla, aga elu on selline.

Ja asi...

2011-05-25T14:13:00.008+03:00

...mis mulle minu töö juures meeldib.
I so can relate to this one:

Allikas: Stuff No One Told Me

It's nice outside.

2011-05-25T13:17:00.002+03:00

Oli jälle meeldiv nädalavahetus Tallinnas. Praegu on olnud töine nagu ikka.
Lisaks sellele esimest korda tekkis mul töö juures ahastus. Töö ei suju piisavalt hästi nagu ma tahaks. Koostöö ka ei taha sujuda. Lihtsalt ei ole see härrasmees selle kolme kuuga arenenud piisavalt. Töö saab küll tehtud, aga efektiivsus on madal ja seega võib tekkida kergesti masendus, kui töö ei edene. Küll ma üle elan, arvan. Mulle soovitati bossile tõtt rääkida, kui küsitakse, kuidas Lembs tööd teeb.
Eelmine nädal oli lausa kohutav. Iga päev oli mingi häda. Ühel päeval tuli pohmakaga tööle, enamus päevad oli uimane ja väsinud. Üks päev ei olnud magadagi saanud ja oli kella viiest tööle magama tulnud ja paar jama veel otsa. Sellist asja ma ei luba küll enam juhtuda. Ahjaa. Teine päev sõitis jalgrattaga põlv ees posti. Nagu tõsine laps, keda tuleb suunata :D.

Aga Tallinn oli mõnus. Mulle tuli mingi hetk meelde, et selline lahe sari nagu Sherlock on olemas. Seega vaatasime kaks osa seda ära (kolm on olemas) ja kolmandat lasime vist lugematu arv kordi uuesti mängida ja lootsime, et suudame sellele keskenduda. Küll aga tulid huvitavad jututeemad ja jälle jäi vaatamata.
Mmmmmm... pähklite ja šokolaadiga muffinid. Olin sillas.
Tallinnas olles on mul alati mingit sorti lihahimu. Eks me siis läksime ja ostsime parajad grillliha tükid ja toorvorsti. Sinna peale toorjuustust, küüslaugust ja riivjuustust mögin, mis on nii hea, et ekstaasi viib (kusjuures krooksud on ohtralt ja mõnusalt küüslaugused pärast). Oh ja rõdul istumine ja roheluse jälgimine on mõnna-mõnna-mõnna.

Pole ma suurt sorti hädaldaja ja murede välja rääkija, aga see esimene lõik viitab sellele, et lõpuks ikka viskab üle ja muu sihuke. Elu ei peagi kerge olema, on minu moto. Ma isegi üritan ise seda keerulisemaks teha aeg-ajalt, et pinget oleks. Et oleks huvitav.

Nautigem tulevat suve ja mõnusaid ilmu juba praegu. Ärge hädaldage iga pisiasja pärast ja kool saab ka ju varsti läbbi teil. Natuke veel pingutada. Mina kavatsen suvel paar rokkfesti läbi käia, ujuda, peesitada.

Miau

Koll-Koll-Koll-Koll

2011-05-14T18:01:00.003+03:00

Üle pika aja olen Räpinas. Tulin Kristjaniga koos hommikul rongiga. Seega pidin ma kuidagi transpordi Räpinasse saama Verioralt. Eks natuke kaalutletigi. Mingi hetk lihtsalt issi helistas ja küsis, kas peab järgi tulema. Eks ta tuligi. Sai Kristiinagi meiega koos Räpinasse. Räpinas tulid kohe igasugused sulelised ukse peal vastu. Külalised. Emme oli nii naljakas, sest pidas Kristiinat kellekski teiseks. Mul oli nalja nabani. Eks emme kunagi siis näeb selle ka ära, keda ta nii hirmsasti ootab.
Siin saab päris palju nalja. Teeme lolli huumorit Rasmusega. Tavaline juba. Rasmus ainult teeb liiga vulgaarseid ja isegi peldikunaljadeni välja, mis ei ole naljakad isegi mitte minu jaoks. On ka kvaliteetsemat.

Tore on siin olla üle pika aja. Just selliste intervallidega peakski siin käima. Võib-olla veidi tihedamalt.

Ning kuue päeva pärast.

Varsti saab sauna!!

Rasmus on lahe. Kui talle mingi lugu meeldib, õpib selle kitarrel ära ja "laulab" juurde. Praegu on tal see aktuaalne:

Enjoy the little things.

2011-05-11T22:35:00.002+03:00

E says (22:55)
tead mis tegevusele ükspäev kulutasin mitu tundi?
E says (22:57)
guugeldasin siuskeid asju nagu "hot tattooed girls" või mõndade kenade näitlejate nimesid, lisades sinna lõppu " nude" või "topless" ja panin kõik need pildid endale arvutis taustaks(vahetub iga 10 min tagant). nüüd pidevalt panen interneti vms akna alla, et saaksin oma tasutta tsekkida.
kõva biit noh.

No selge. Tänapäeva tüdrukud :D.

Piret on kuri tädi.

Igatahes. Töö on nagu töö ikka. Õhtuses vahetuses ruttu töö ära teha ja saab normaalsel ajal minema. Lembsuga saab ikka nalja omajagu, kui valjult kriiskame ja laulame mingeid asju. Seegi on lahe, et me enamusi laule teame, mida kumbki alustama hakkab. Muidugi kõige popim on trololo. Seda laulame kahehäälselt ja Lembs teeb orkestrihääli ka taha. Siis mina naeran nagu lolakas.

Õu, keegi eile eurovisiooni vaatas? Gruusia laul on siiamaani ikka kõige lahedam, sest randomil hetkel ÜKS MEES LIHTSALT HAKKAB RÖÖKIMA ja mina olen pikali maas ja hirnun (umbes nii ongi). Kostüümid ja koreograafiad on ka nii võsa suunas. Ja need guidod. Mmm-mmm-mm!
Eks homme näeb, kuhu Eesti lugu omadega jõuab.

Suur kihk on Prehistorik 2 läbi mängida kunagi, aga enesele lubades jääb see lähiajal ära.

Ära eruta tead.

You know we've got a good thing goin'...

2011-05-03T15:43:00.002+03:00

...and I don't wanna see it end.

Nädalavahetus oli ime-imeline. Reedel oli järjekordne Pööloy Gläänzi kontsert. Seekord esinesid nad akustilise kavaga, mis rokkis sama palju kui tavalinegi. Energiat ja särtsu oli ülegi. Üks mu lemmikuid PG kontserte üldse (põhjus on salajane :D). Trehvis on alati heli väga kenasti paigas. Bänd ise on ka enamjaolt rahul.

Üüü, ma ei mäleta, kas ma eelmises postis kirjutasin. Igatahes Adi tuli meile tagasi ja nüüd on taas kaks vahetust.
Tänane tööpäev oli kohati kehvapoolne. Alles kahe ajal (tund enne meie vahetuse lõppu) hakkas tööd tekkima ning mul oli taaskord paha tunne, et teisele vahetusele jäi nii palju kaste. Nii palju siis vaiksest teisipäevast. No meile oli täitsa vaikne. Neli tundi sai keras oldud :3.

Nüüdsest üritan olla natuke asjalikum vabadel aegadel. Eks see näha ole, mis saama hakkab.

Mõnusat instrumentaali siia:

Olen poolel teel su juurde

2011-04-28T13:46:00.002+03:00

Oh neid labaseid üheksakümnendate popplugusid.

Kass va totu. Hakkan mina oma kappi korrastama ja tema ronib sinna ette ja teeb näo, et tema koht ongi seal ja mis mina veel seal vahin.

Eilne tööpäev oli nagu tööpäev ikka. See pikem variant. Muideks teise vahetuse tsikiga, kes pole puhkusel. Tsikk on vist kõige parim termin tema kohta... või siis tibi(n). Töö sujus ja kõike, aga see tegelane on küll eriti külm ja kuri ja otsekohene. Las ta siis olla.

Täna mõtlesin olla asjalik. Hoopis leidsin end foorumis oma mobiili kiitlemast ning tondipüüdjate multikat vaatamas.
Mind paneb imestama, et selliseid asju on tehtud ja seda veel lastele. See sari on nii vaadatav praegu mulle. Ma ei mäleta, et mul eriti soojad mälestused lapsepõlvest oleksid sellega seoses. Praegu seda vaadates ma ei näitaks küll alla kaheksastele seda või isegi alla kümnestele. Õudusunenäod tere tulemast :D.

Ma mõtlen siin, et kui ma üksi elaks, siis ma kuulaks ehk märksamärksa karmimat ja kaootilisemat muusikat kui hetkel ja seegi võib siin kisa tekitada aeg-ajalt. Mitte, et mul rahuliku muusika vastu midagi oleks. Ma kuulan hea meelega igasugu mõnusat ja vaikset muusikat. Samas tahan ma vahepeal kuulata death metalit, black metalit, trashi, crossover trashi, igasuguseid coresid. Siia jääb veel üks takistus. Ma ei jõua ka kõike hoomata, mis igal pool liigub. Olen valinud mingid bändid, mida kuulan ja aeg-ajalt väheke võtan juurde. Kui küsitakse, kas ma mnigit tuntud bändi kuulan, siis enamjaolt on vastus "ei". Mitte seepärast, et mulle ei meeldi. Lihtsalt ei ole jõudnud isegi selle kuulamise peale mõtlemiseni.

Ja praegu võib olla me viimne päev

2011-04-21T20:41:00.002+03:00

Ja mõnus lugu kohe postituse algusesse.
Ei, trummar ei tee kurja nägu. Ta ei kanna trumme kandes prille. Seega kissitab silmi :D.

Ma olin juba unustanud vahepeal kui tore on kirju saada ja saata. Üks huvitavamaid asju üldse. "Kas ta on vanglas, et tiguposti kasutab?" (Midagi sinna kanti lause.)

Õnneks on nüüd jälle tööl täiskoosseis ja teeme mõnuga tööd ja oleme tublid.

Tegelikult on see postitus selleks, et oleks midagi postitatud. Liialt pikki vahesid ei tohi lasta
ju sisse. Vaata videot ja ongi tore.

Temal ikka puudub tubakas.

2011-04-15T19:13:00.002+03:00

Lõpuks ometi see üdini raske töönädal möödas. Järgmine nädal ikkagi peab kuueks tööle minema. Samas on tore, et kindlalt on teada, mis kell töölt lahti saab ja muu sihuke, aga mulle absoluutselt ei istu hommikune vahetus. Ma tahan poole ööni üleval passida.
Õnneks on nüüd üks inimene juures töötamas. Seega saab vaba päeva järgmine nädal. Lembs saab kolm päeva järjest. Las ta siis saab. Ma kade pole.

Tuli kevad, sulas lumi
lõunamaaltki linnud tulid
oli päikest oli lilli
mõni mängis vilespilli

jõgi latsub siia-sinna
linnast tahtsid maale minna
kui siis tuli esimene äike

ja siis pääle paistis päike
tõusis viimaks vikerkaar
jõudis kätte suvistaar

Päev otsa see mõnus PG lugu kummitanud. Loomulikult töö juures laulsin täiest kõrist seda.

Sotsiaalselt olen hetkel nullilähedane. Oleks pirole läinud, kui ma nii väga duši all ja kodus ei oleks tahtnud olla. Dušš > sotsiaalsus. Pärast seda ei ole lihtsalt viitsimist oma pekist tagumikku liigutada.

Windowsile sai reinstall viimati tehtud. Sai hea.

Töö juures kalendri juurde lähen, siis on kohe aru saada, mis ma sealt vahin. Lembitki juba räägib, et kahe nädala pärast. Ikkagi tunnen rõõmu päevade üle lugemise üle iga päev.

Töönarkomaan

2011-04-13T22:31:00.002+03:00

Palju ületunde ja vähe und. Tere. See on minu elu.

Kirg töö vastu on nii suur, et töökaaslasega olen varsti tüli äärel, sest tema mõtleb ainult rahast, pausidest ja koju saamisest ajal, mil mina tahan hirmsasti tööd teha ja pause vältida.

Eile 10 tundi, täna 12, homme 12. Eks me näe, eks me näe!

Treenimata lihasmass

2011-04-10T22:23:00.001+03:00

Ja üldsegi ei mönita!

Taaskord sõidan bussiga Tallinnast Tartusse. Tallinn pole tegelikult üldse nii jube koht. Mitte, et ma nüüd kõva tallinlane oleks. Arvatavasti paljud asjad hakkavad lõpuks meeldima, kui piisavalt palju tarbida/kogeda/viibida.
Kuskil viis-kuus filmi sai vaadatud. Nendest otseselt vaadatud sai umbes poolteist filmi. Tervenisti ehk Death note 2, mis on tohutult lahe ja kindlasti vajab esimend uuesti vaatamist.

Umbes kaks tundi veel sõita, aga kahjuks kerra keerata ei saa, sest seekord pole vabu kohti nii palju ning seega istun kellegi kõrval. Vähemalt saapad on jalast. Nii on eriti mõnus.

Ja kes sai endale ilusad sokid. Valged, SINISTE lilledega. Eriti mõnusad ja parajad!

Kuna ma pole eriti otsustusvõimeline mõnes asjas, siis teistelt nõu vastu võttes hakkan iga kuu natuke raha kõrvale panema ja lõpuks saab siis otsustada, mida asjalikku ma peale sellega hakkan. Eriti uhke oleks, kui enne palgapäevagi oleks raha alles, siis saaks sellegi kõrvale panna. Unistada on vahel nii tore!

Täna hommikul oli mulle mingi väga imelik kõne. Enamuse ajast ei saanud ma muhvigi aru. Mis iganes asi see ka ei olnud, minu vastus oli "ei". Pärast kõnet olin jahmunud ja mõtlesin, et mis see oli ja ma kohe ei mäletanud, mis kõne sisu oli. Helistage teinekordki, kui ma magan. Saate unesegast juttu ja arvestage, et Rox on eriti jutukas. Nii stiilis "mhmh, jah, ei, mkm, misasja". Seega alati teretulnud.

Ma loodan, et järgmine nädal on ikka üks kolleeg terveks saanud. Muidu on kuuest seitsmeteistkümneni tööpäevad, mis on talutavad, aga ikkagi. Kes ei tahaks varem koju saada. Eriti, kui ilmad ilusad.

29. aprill on tähtis päev minu jaoks. Topelt lausa. PG Trehvis pluss külaline. Ootan!

Peaks mainima, et mobiili kohta kena pikkusega postitus. Sai natuke aega viidetud.
Miaumiaumiau.

"Keera mulle ka"

2011-04-01T23:31:00.002+03:00

Mina alustasin enda jaoks Pirogovi platsi hooaja. Eile sai siis käidud ja paar õlut joodud ühe foorumlasega,keda esimest korda kohtasin. Eriti vaba ja lahe inimene on. Enne kohtumist käisin pangaautomaadis. Uskumatul kombel sülitas see just kellegi pangakaardi välja. Eks ma olin sellega nõutu natuke. Otsustasin, et see tuleb panka toimetada. Lõpuks ilmus ka tütarlaps välja. Rääkisin oma pangakaardi murest. Tema teadis kohe, kus pank on.
Kinni oli pank kahjuks kinni, pistis see tütarlaps hpplema ja koputas panga ukse peale. Kuld oli selle turvamehe nägu, kes uksele tuli. Karvane mees, roosade tanksaabastega tütarlaps suletud panga ukse taga. Ei mingit kahtlust, et tegu on heatahtliku aktiga. Tütarlaps siis rääkis mure ära. Turvamees vaatas ikka WTF-näoga ja võttis pangakaardi vastu. Heategu tehtud.

Piro oli päikseline, aga jahe. Vahepeal sai käidud kaupsis soojas. Muidu pirol õlut juua ja lolli juttu ajada. Parim-parim. Naljakas seltskond on alati üks pluss. Lõpuks liitusid Monsa, Lembs ja Jana. Tõsiselt palju sai naerdud. Monsa viitas kogu aeg sellele, et see tütarlaps on ehk minu pruut :O. Miks ometi, seda ma ei tea...

Polnudki ammu linnas käinud. Hästi mõnus. Peaks kordama. Ehk kuskil ülejärgmine nädal oleks vahva.

Muide paberkirjad on lahedad.

Leiba luusse

2011-03-30T22:18:00.002+03:00

Eilne päev oli üks kohutavamaid mul. Hommikul ärgates ma kohe tundsin, teadsin, et mul on paha tuju. Nii oligi. Päev otsa oli julmalt kurb olla. Lembs ei saanud arugi. Eks ma siis varjasin hoolega. Samas oli lõbusaid hetki ka päevas. Tööpäeva lõpu suutsid naised ära lörtsida. Me olime teinud palju pisivigu. Mida teevad väiksed asjad, kui neid on palju? Novot.

Postkontoris käisin pärast tööd. Kuskil viis minutit niisama vaatlesin, uurisin. Lõpuks otsustasin valida endale pastakat, millega kirja kirjutada. Igasugu pastakaid proovisin ja ülikaua. Seepeale klienditeenindaja muutus paranoiliseks, et ehk ma tahan varastada midagi. Seda märgates tegin kiired sammud kirjapaberi poole. Võtsin ploki seda ning välja valitud pastaka ja ostsin endale posu kirjamarke ja ümbrikuid. In your face, batman!

HOMME ON VABA PÄEV

Hommikul ärkasin hea tujuga. Ma kohe tunnen, kui kõik on õige. Teise vahetuse üks tüdruk tuli ka tööle ja oli vahva. Mönus-mönus.

Fireee! Tudurudurudu...

2011-03-27T22:14:00.001+03:00

Taaskord käisin kahe poole tunni kaugusel külas. Kuna mul midagi paremat magamise või pugimise asemel teha pole, otsustasin mobiilist blogida. Seega siin ma nüüd siis olen.

Töö hakkab vaikselt edenema juba. Naiste käest saame aina vähem pahandada ja Lembs hakkab (aeglaselt küll) juba tööle pihta saama. Igatahes tegemist on parema töökaaslasega. Tunnen end temaga vabamalt ning töö saab korralikum ja nalja on nabani enamuse ajast. Seega hoiab pingeid ära.

Poolteist tundi veel bussisõitu.

Teema just päeval oli külas käimise kohta. Miks mind nii harva külla kutsutakse? Ma nii hea meelega käiks igal pool külas, kui kutsutaks. Teed peab mulle pakkuma. See on kindel. Rohelist teed. Mitte tökatit, palun. Aitäh.
Ainus, kes mind aeg-ajalt külla kutsub, on Monsa. See on nii vahva temast. Ma käin seal hea meelega. Ka Monsale on meele järgi, kui külastan.
Kaugel külas käia on täitsa tore muide!

Nii mõnus on suhelda oma vanuste inimestega. Saab heietada teemadel dosimängud, windows 95, nooruse lemmikud telesarjad.

Learn To Fly

2011-03-23T10:39:00.003+02:00

Kuna vasakule mõtlemisest (või ka otseselt pervert olemisest) on saanud elustiil, siis tänane tsüaniidikoomiks on nagu rusikas silmaauku.

Töö ikka kipub venima, kuid suudan end rahulikuna hoida. Minagi olin ju alguses koba ja aeglane ning praegugi tuleb vigu sisse. Alles üks nädal on inimene tööl olnud ja mina tahan, et ta töötaks nagu kuu aega töötanu.

Polegi paljust rääkida. Oleks, aga paljusid asju peaks endale ka hoidma. Niigi olen selles avalikus blogis piisavalt avameelne, kas pole?

Nunnu lõvivideo on kohustuslik vahele.

Ma olen ikka veel kindlal arvamusel, et jasmiini rohelisest teest mingit paremat teed pole. Oleks siis keegi ja tõestaks vastupidist, siis olen katsumuseks valmis!

Kui mina endale kassi tahaksin, siis rohkem sellist rahulikku, mõnusat, nurruvat, enamuse aja tudivat. See tüüp siin jookseb ennast lolliks. Arusaadeav, et paks ja vaja alla võtta. Seda küll.
Minu kass peaks olema siiski mõnus kaisutamise loom. Ohjeldatav noh. Mitte sihuke maniakk, kes lambist silitamise ajal su käe ribadeks võib kiskuda. See elukas pole üldsegi mitte lastesõbralik.

Muusika. Lisaks Black Keysile kuulan nüüd tiba Foo Fightersit ka. On täitsa mõnus. Siia lõppu sobib kindlasti üks nende kuulsamaid lugusid.

Muide. Võttes kohe Dave Grohli kõne alla. Appi kui plika ta noorena välja nägi. Ja vaata nüüd, milline kena mees ta nüüd on. (*otsib pildimaterjali*)

Ja video ka lõppu.

Kiisu kratsib esikus

2011-03-20T23:41:00.002+02:00

Ja mida Rox tegi nädalavahetusel? Ei pannud üldsegi mitte pükse jalga ning vaatas pea terve hooaja Tales From The Crypti.

Oh kui hea on, et tehakse mugavaid pakendeid ka sellistele jookidele nagu jogurt ja keefir. Tohutult mugav on kõndida linna peal juues keefiri ja lehvitada keefiriste vuntsidega.

Täna tekkis uue muusika vastu janu. Ikka tohutult suur. Tüdinud kuidagi sellest, mis ma kogu aeg kuulan. Suurim ja parim avastus on The Black Keys. Lihtsalt kogu muss mängima ja ei peagi nexti vajutama. Kõik on vägagi kuulatav. Ei midagi kõrvu kriipivat.

Kui ainult kätega katsuda saaks.

2011-03-14T20:24:00.004+02:00

Aga hea kreem on.

Täna üle pika aja saime naiste käest sihukese peapesu. Pole hullu muidugi, sest kõik, mis nad rääkisid, oli tõsi. Võtsin hoobid vastu ja üritan tublim olla. Uus töökaaslane on ka mul muide. Ta on tiba aeglane nagu minagi olin. Siiski tundub, et aeglasem kui mina. Seda ei saa muidugi öelda, sest ma ei tea ju täpselt. Teisipäev nagu teisipäev ikka. Aeglane, üksluine. Keegi magas kolm tundi töö juures (vihje, vihje :P)

Kolm päeva olin külas. Oli meeldiv.

Koit näitab näpuga mu MSNi suunas. "Keegi räägib." Kohustuslik vaadata ilmselt.

Üks õhtu, kui olime Koiduga üksi kodus, otsustasime vaadata "Paani labürinti". Tuleb välja, et kuradi halb idee, sest Koidul on nüüd õudusunenäod sellest. Ma arvasin, et lahe fantaasiafilm. Oligi. Ilgelt lahe oli, aga mingi hetk läks käest ära. Üks koll hakkas haldjatel päid otsast hammustama ja muu õudus. Jätsime vaatamise pooleli.

Paparapapa

2011-03-08T12:02:00.002+02:00

Kas sina käisid hääletama? Võin öelda, et mina käisin ja polegi tolgus, nagu emme ütles, kui hääletama ei lähe :D

Harva kodus käia on nii tore. Saab täiest hingest naerda, saab head süüa, saab mõnusat sauna ning head seltskonda.

Koju sain ühe emme kadunud sõbranna pojaga, kes on täiskasvanud laps. Nii 38-aastane. Käisin tal enne Tartust väljasõitu abis mööbeldamas, mis hõlmas endast 5 minutit diivani 180 kraadi ümber tõstmist ning 5 minutit katte silumist ning päris kõva pool tundi kiviaja läppariga mobiilses netis geopeitusest aarde asukohta vaadates, mis meil Räpinas veski juures pidi olema.
Räpinasse jõudes oligi see esimene koht kuhu läksime. Ma sain seal jälle omajagu naerda. Härrasmees vajus munadeni lumme ning ütles: "Ma vajusin sügavasse lumme. Ilmselgelt sügas see mind." Aaret me kahjuks ei leidnudki. Emme jõudis ka vahepeal helistada ja küsida, et kas me äkki jäime kuskile kinni. Just see hetk seltsimees lumme kinni jäigi jalaga :D

Nüüd on jõudnud mu töö selleni, et ma pean otsima endale uue töökaaslane. Inimene, kes sa elad Tartus, oled sümpaatne, töökas ja saad vahetustega tööd teha, võta minuga ühendust. Mul on paarilist vaja kaste pesema.

I don't want to worry my life away

2011-03-02T00:52:00.002+02:00

1.5 tundi on tiba vähe magamiseks. Seda ma esmaspäeva hommikul rakendasingi. Tööl käisin kenasti ära, aga hiljem olin elav laip. Nüüd on jälle paigas, paistab.

Kas ma paistan rõõmsam välja kui muidu? Kas ma enne kurvana paistsin kurvem välja? Mulle endale tundub, et mitte. Samas ma ei tea ka ju. Ei oska end analüüsida nõnda. See selleks.

Oh kui mõnus oli täna töö juures magada. Tavaliselt tunnen end seal ebamugavalt ja alati ärkan kergesti üles. Täna oli nii soe, hubane tunne. Magasin väga sügavalt. Isegi istukil olles lasin und edasi.
Adil oli täna tagumiku kohal kleeps. Ma nimelt ei maininud talle, sest oli "Muhaha, kleeps pepi peal. Las ta olla, ongi naljakas." Päev otsa jalutas sellega ringi. Lõpuks tuli üks teise vahetuse tsikk ka tööle ja ütles Adile kalkun. Ma olin korra segaduses, aga siis sain kohe kõhutäie naerda. Hea enne, oli kleepsu mitte mainida :D
Adiga käisime teises hoone otsas töövahendite järel. Seal peab uksekella laskma. Adi lasi korduvalt seda, sest ta ei kuulnud seda. Mõtlesin siis naljatades, et varsti tullakse ukse peale ja öeldakse, et "Närvid läbi või?". Lõpuks Adi kuulis kella. Tuldi uksele ja üpris kärsitult öeldi, et "Närvihaige oled või?". Kes plahvatas naerma? Loomulikult mina. Tükk aega olin asjade käigust vaimustuses.

Muidugi sureta jalg ära ja jookse siis pissile. (Ei käinud minu kohta.)

Étourdie

2011-02-27T02:23:00.002+02:00

Oli täitsa talutav see pikk tööpäev. Siiski ei pidanud päris 18 tundi tööl passima. Piirdusime 15 tunniga.

Hommikul olin siis selle teise vahetuse tütarlapsega koos esimeses vahetuses. Oli isegi täitsa talutav. Ta ainult magada ei lubanud, mis oli hea tegelikult. Ma oleks eriti laisaks muutunud. Temaga koos tööd tehes saime päris kergelt normi täis.
Üllatav on see, see tütrik on eriti emmelik ja hoolitsev. Ta esitas kohe esimese pausi ajal vist küsimuse, et kas ma iga päev kammin juukseid. Vastasin, et ma eriti üldse ei kammi. Ja siis läks kohe õrnaks noomimiseks, et nii ei tohi ja igasugu asju. Küünte, hammaste, huulte eest ju hoolitsen. Miks siis juuste eest mitte. Küsis veel, et kas mul tüdrukut on. Vastuse sai (mis oli minu muige ja venitamisega pikaldane), siis ütles "novot" selle peale. Igasugu asju pani mulle südamele, et ma enda eest hoolitseksin. Kas mind ajas see närvi? Ei ajanud, sest tal oli kõiges õigus ja ma tõesti olen tiba hooletu, kui asi puudutab mind ja enda eest hoolitsemist. Selline lambist hoolimine tekitas kohe mõnusa tunde.
Vene keelt õppisin ka natuke. Alguses ta käskis mul suvalisi asju paberile kirjutada vene keeles, mis mulle pähe tulid. Ütles, et oskan küll ju midagi. Nii vähe minu arust siiski. Pärast pani paberile kirja asjad, mis puhkeruumis olid. Arvasin pika peale need ära ka. Ütleme, et palju huvitavam oli see vahetus kui muidu mu vahetused on.

Õhtul otsustasin, et peaks uue üleval olemise rekordi tegema. Tegin ära. 24.5 tundi. Varasem 24 tundi. Ma tean, et ma nõrk olen sellises asjas, aga ikkagi. See oli võimalik tänu ühele inimesega, kellega rääkides aeg möödus kiiremini ning hoidis mu unne vajumise eest.

Täna käisid Merelle ja Roland külas. Nii uskumatu kui see ka poleks, meeldib mulle, kui tutvusringkonnas on keegi sama nimega. Just üks või kaks. Mitte rohkem. Samas pole mul väga levinud nimi ka. See teeb asja lahedamaks veelgi.
Vaatasime ühe laheda anime ära. Suhteliselt lihtne, aga lõbus.

Mingi hetk avastad, et kell on nii palju ja mitte midagi pole veel tehtud.

Mulle meeldib, et mulle öösiti helistatakse. Siiski ehk teistele kaaselanikele ei meeldi. Ma kunagi ei tea, kui helistatakse. Oleks siis korrapärasus...

Weather changes moods

2011-02-23T23:41:00.002+02:00

Nii. Alustuseks pool liitrit teed ja siis vaatame edasi.

Töönädal? Töönädalaks on seda palju nimetatud. Kaks päeva tuleb kokku juba vabu päevi. Siiski reedel on kõige mõnusam tööpäev üldse - 18 tundi jutti. Hästi elame. Eks ma ise olin nõus. Teise vahetuse tütrik tegi teisipäeval topeltpäeva, et saaks reedel opile minna. Vanemate sünnipäeva kink. Silmaoperatsioon. Mõnel on ikka vedanud. Aga ma ei põe. Pole põdeja.
Tööle teist korda see nädal jala. Eelmine kord jõudsin täpselt poole tunniga. See tähendas pool maad jooksu. Oleks edasi jooksnud, aga nii tohutult hakkas pistma. Nii kohutavat tunnet pole ma veel enne tundnud. Ei olnud selline pistmine, et lased teist nägu tegemata edasi. Sihuke tunne, et mingi organ kakutakse kohe seest välja, kui jätkan jooksu. Igatahes. Täna tuli rekord. Nimelt 25 minutiga jõudsin. Nimelt tulin veel pool tundi enne tööd uksest välja. Stiimul, et ikka jookseksin. Nii hästi kukkus välja. Külm polnud absoluutselt. Suuremat sorti ülekuumenemine hoopiski.

Tahaks veel Monsale külla minna, aga ei taha ilma külakostita minna. Rasedatele ikka peab head viima. Muidugi on ta nõus, kui ma ei vii midagi, aga ma ei taha nii.
Seal olen juba täitsa teretulnud. Kohe mõnus on minna. Tihti on seal suur kommuun koos, mis ongi huvitav. Igasugu muusikamaitse ja välimusega. Renet nägin ka üle pika aja üks päev. Too kaanis end kiiresti umbe ja jäi magama. Siis tuli üks tütrik veel külla ja küsis jahmunult, et "Miks teil siin mingi karvik magab?" Rox oli nuudel.

Keegi võiks tihedamini meelde tuletada, et blogiksin. Just siis, kui ma arvutis passin ja midagi tõsiselt tähelepanu nõudvat ei tee. Ehk see on enamuse ajast, kui arvutis olen. Vist.

Oh kallis roheline tee. Sa mu suurim kaaslane. Praegu on minu lemmik jasmiiniga. Ostsin veel maasika oma ka, aga see on kuidagi väga läila maitse ja lõhnaga. Toormoosi meenutab, aga mitte heas mõttes. Eks ma tuulan veel vetsu vahet ka seetõttu. Natuke ebameeldiv külg, aga ma elan üle. Teretulnud on teesoovitused. Ainult rohelist joon. Erandina ka ehk valget, aga rohelist, rohelist ja veelkord rohelist.

Ja ma ikka naudin õhtust vahetust. Hommikul surnud parema käega ärkamist ja muud sellist. Huvitav, et alati parem saab mul mõrvatud. MSN on niikaua lahti, kui olen ärkvel. Vihje-vihje.

Peab meeldima.

2011-02-20T00:26:00.002+02:00

Uskumatu, et juba kuus päeva tagasi oli mu viimane blogipostitus.

Lihtsalt tohutult laisk, loid ja midagi muud töönädal on olnud. Töölt koju, pugima ning arvuti taha.

See nädal ma taasavastasin ühe vana lemmiku - tuunikala. Selle nädalaga siis kuskil 6 konservi nahka pandud. Nämm. Paar korda vist oleme sooja sööki ka muidu söönud.

Igatahes väga mõnus ja prosta retsept: Riivi või lõika juustu röstsaia peale. Pane kaks viilu kokku ning pane minutiks mikrosse. Võta viilud laiali, uha tohutult palju tuunikala, majoneesi ja hapukoort peale. Soovitatav ka rohelist sibulat sekka lõikuda. Pane viilud kokku ning naudi mõnusat võileiba. Asjakohased on alati ka rohelised oliivid.

Pugimine ning roheline tee jasmiiniga on hetkel mu parimad sõbrad. Ning veel mõned inimesed ka, kes minuga viitsivad rääkida.

Mul on viimasel ajal palju mõtteainet andnud sellised teemad nagu religioon, klasside vahelised erinevused, inimeste erinevused ning sarnasused. Veel ka selline asi nagu kahe inimese nii öelda suhe.
Mulle tekitab suurt hämmingut, milliseks üks tuttav on muutunud. Ei mingit vabadust. Kogu aeg teeb teise inimese järgi asju ning prioriteedid on tiba ära nihkunud varasemast. Ma saan aru, et üksteisele pühendumine ja muud, aga ei tohiks ju kohe teist inimest lämmatada ja sellele veel alluda ka teisel osapoolel. Indiviidid on ju mõlemad. See on minu arvamus. Minuga ei pea päri olema.

"Elvis never did no drugs."

Speak up, I can't hear you.

2011-02-14T05:23:00.002+02:00

Mulle on räägitud, et inimene magab kolme tunniste tsüklitega, et näiteks pärast kolme tundi und on lihtsam üles saada kui pärast nelja tundi ja nii edasi. Paistabki nii olevat, sest pärast kolme tundi und sain täitsa kenasti üles.

Mingi hetk polnud ma kindel Pärnusse minekus. Lõpuks lambist otsustasin ära ja läksingi kohale. Sain uusi tuttavaid ja sõpru juurde. Vanu neid samu ka nägin.

Bussisõidud on nii jubedad, kui kaaslast pole. Sellest olen rääkinud ja ega ma ära ei väsi kordamast. Pärnusse sõidul suutsin enamuse ajast magada. Tagumik suri ära ning selle otsas olev jalg ka.

Kohale jõudes ning bussist välja jõudes kissitasin silmi. Nägin mingit kuju, kes oleks võinud olla tütarlaps, kes mulle vastu pidi tulema. Ja oh õnne, oligi :D
Lõpuks olin tema pool, kui hakkasid inimesed sinna kogunema. Sain hästi huvitavate ja naljakate inimeste tuttavaks. Suur nali oli sellega, et keegi oli mind valesti kuskil MSNis nimetanud ja suur norimine käis selle kallal, kes minu nime valesti alguses öelnud oli. Mulle pakkus see nalja ja norisin ise ka.

Ah, konsa. Konsa oli keskpärane. Palju bände, mida ma ei teadnud. Siiski enamuse ajast elasin kaasa. Gerda sai kaks T-särki ühelt bändilt ja ma sain endale ühe neist. Nunnu. Märkimist väärt on see, et sain küünarnuki katki enne seda, kui pitti olin läinud. Üks padujoobes inimene võttis missiooniks kõiki ettejuhtuvaid müksata. Polnud ma selleks valmis.

Huvitavad juhtumised olid mul MEESTERAHVASTEGA. Esiteks seesama mies, kellest rääkisin. See iga müksamise järelt tegi mingit imelikku asja sellele, kellele ta otsa komistas. Õnneks polnud ma ainus ohver. Igatahes. Otsa komistades tuli ta sellele inimesele nii lähedale kui lähedale pole üldsegi viisakas tulla ning vaatas oma uduse pilguga otsa samal ajal näppe suus märjaks tehes ja oma tukka taha silitades. See oli kohutavalt piinlik ja naljakas samal ajal.
Siis oli üks ülipurjus kiilakas mees, kes tugitoolidel istudes kätt mulle selja peale pani. Piisavalt ettevaatlikult ja korraks, et ma ei teinud välja.
Kolmas tüüp oli hirmutav. Ta oli kogu konsa aja eriti all over the place ja bändide vahepeal tolgendas ka baarileti juures. Tema otsustas mulle mingeidl laulusõnu näkku röökida samal ajal mulle täiesti selga tulles nii, et ma pidin Jeesus K taha peitu pugema, mis polnud ka eriti kaitsev. Jeesus muudkui narritas mind nende meeste teemadel.

Räägiks veel, aga tööle.

Mulle kinnitati, et Pärnu on igav koht. Pole ju. Lihtsalt peab vastavalt midagi liigutama, et huvitav oleks. Huvitavaid inimesi nagu oleks. Palju rohkem polegi tarvis!

Music is my remedy

2011-02-11T03:01:00.002+02:00

Kuna mingi päev lubasin Monsale, et lähen talle kindlasti jäätisega külla, siis ma eile tegin selle ära. Ma ei teadnud, kus ta täpselt elas, aga kuidagi leiutasin välja. Samas piirkonnas, kuid teises majas. Silt "kuri koer" uksel kuidagi reetis ära nende elukoha. Uksele koputades tuli hoopis Kupi vastu ning ütles, et ollakse Monsa "muti" juures. No selge. Astusin sisse ja panin ostetud trio jäätise külmkappi, kus oli vist silt "jäätmehoidla" või midagi taolist. Eks ma siis istusin ja ootasin.
Lõpuks jõudis Monsa, kes oli ülirõõmus, et ma külas olin. Küsis kohe esimese asjana, kas jäätise tõin. Viitasin külmkapile.
Lõpuks läks huvitavate juhtumiste ümber jutustamiseks. Ma sain ikka südamest naerda ning ega seal teisedki morni näoga polnud. Nalja nabani.
Äge oli see, et Monsa lootis külmkapis mingit pisikest topsijäätist näha. Kes siis läheb rasedat naist topsijäätisega narritama?
Narritada sai niisama teisiti. Lõpuks läks torkimiseks ja norimiseks. Kui mina julgesin vastu torkida, olin paha. Loomulikult olen paha, muhahahaha.

Monsa on nii lahe võõrustaja. Ta ei tahtnud magamagi minna, sest külaline ju. Siis lõpuks hingeldas diivani peal naljakasti ja silmad vajusid vaikselt. Ma küsisin, et millega tegeldakse. Vastas, et unine. Ütlesin, et mingu ometi magama. Läks siis. Rox - rasedate ahistaja. Kell neli ise ka magama ning 12 üles ja linna peale asjatama. Hea, et kuskil kesklinna lähedal olin. Kodus magades oleksin 14 ärganud ja selle kuu missioon oleks täitmata jäänud.
Missioon accomplished, läksin kaupsi ja tõin muusikapoest The Offspringi plaadi ja ühe asja, mida aastaid ihaldanud olen, ära. Nii rahul :3
Murcal kohe asjalik küsimus, et kas ma hoopis kuu lõpuni hästi süüa ei taha? Küll seda ka jõuab millalgi.

Laupäeval Pärnusse. Nii mõnus on ikka ringi sõidelda. Vanasti polnud üldse meele järgi. Nüüd olen harjuma hakanud.

Selleks ma olengi.

2011-02-08T22:31:00.002+02:00

Nii hea, kui töö saab varem ära. Siiski tavaliselt ei saa ta nii vara läbi, et ma jõuaks linnas asju ajada. Eks nädal aega uuele löögile minna.

Meil on Adiga kommunikatsiooniprobleemid. Me enamuse ajast ei saa teineteisest aru. Lisaks on alati mingi kõrvalheli. Siis ise rääkides loomulikult peab kolistama. Siis, kui ei kuule, hakkab ta alles täislausetega rääkima. Nii peakski ju. Kui ma ühte osa ei kuule, siis tõenäolisemalt suudan ma kuuldust tuletada, mis ta ütles. Eks me siis närvame omaette natuke ja siis on hea jälle.

Alati, kui Monsat näen linnas, küsib, kus ta jäätis on. Ma olen vist täitsa lubanud talle jäätist, aga ununenud. Eks ma siis homme lähen külla, kui varem töölt ära saan. Eks rasedale peab viima, mida ta tahab. Kellega olidki rasedad võrdsed? Haigetega vist. Haige on raseda staatuses. Talle peab kõike viima, mida tahetakse.

Sõber on sõber. Olgu, mis harjumused, pahed, iganes juures. Nendele vaadatakse kas läbi sõrmede või tehakse märkus. Kui inimesele ei maitse näiteks mingi toiduaine, siis on see tema valik. Omi veendumusi tuleb ikka eelkõige endale hoida.

Meenus see archimedese teema ning see, kui tolle tüübiga sektsioonikappe paika panime. Oli juba ilusti kapid paika säetud, kui järsku öeldi mulle midagi taolist, et "Kas sa tahad kuulda seda asja, mille peale sa mind hammustada tahad?" Tema arvates oleks sobinud väiksem sektsioon keskele hoopis. Õnneks mattis selle mõtte maha. Äkki kartis, et hammustangi.

Archimedese teema oli eelmises postis. Väike kokkusattumus ning järgmise päeva hommikul oli XKCD-sse tekkinud selline koomiks.

Kuid kardan kaotan, mis kunagi sain.

2011-02-07T01:34:00.004+02:00

Juba eile tegime plaane, et Taadule sünnipäevale minna. Vahepeal käis läbi see, et hommikul vara. Mind ei huvitanud, lasin ikka poole hommikuni arvuti taga välja. Siiski ongi nii hea. Hommikul ärkad surnud käte ja padjanäoga. Ma vahepeal vaatan, et peaks meikima. Nii ebamäärased silmad.

Hommikul siis oli selge, et lähme hoopis kuskil kolme ajal külla vanaisale. Liikusime siis emme kadunud sõbranna poja korterisse, kus tal abi oli tarvis. Emme läks juba ees ära Koiduga, kuid hoopis mingi laheda tuttavaga kokku saama.
Mul läks selle tüübi juures ikka tohutu kaua kappide kokku panekuks. Mees on täielik täpsuse friik. Ütles sellise lause ka vahepeal, et "Anna mulle toetuspunkt ja ma liigutan maailma." (Sõnastus on tiba teine, aga Archimedes on see.) Küsis veel mu käest, et kes nii öelnud on. Ei tea mina :D
Emme juba naeris, kui lubasime varsti tulema hakata.

Ja kui lõpuks saimegi liikuma, siis kesklinnas bussi oodates kohtasin mitut tuttavat ja mõni helistas ise üle tee olles ja uurides, mis ma teen. Monsal katsusin kohe kõhtu ka, kas on alles. Oli alles küll. Pidi tüdruk olema.

Vanaisa juures polnud enam külalisi. Laudki kokku pandud. Sõime natuke ja vaatasime telerit. Vanaisa on hästi kokkuhoidlik. Emme ulatas talle tahvli Annekese šokolaadi ja küsis, et mitu kuud vanaisa seda nüüd sööb. Taadu hakkas muigama ja ütles, et kohe vaatame. EI saanud aru, kas ta säilivusaega või kaalu vaatas. Taadu on lahe. Temaga saab lõõpida nii, et ta ei solvu.

Tallinnasse? Miks mitte. Kui mulle piisavalt seltsi ja tegevust pakutakse :)
Soodne aeg võiks olla.

"Mulle meeldis, kui Indiana noor oli."

2011-02-05T16:10:00.002+02:00

Jälle magasin sisse. Nii mõnus on lihtsalt panna äratus kinni ja edasi magada. Mmm. Vähemalt tuleval nädalal võin nolifeda rõõmsalt. Õhtused vahetused seepärast rokivadki, et sotsialiseerumise võimalused nullilähedased ning nolife maksimumi peal. Rokib.

Mulle meeldib, kui aeg-ajalt tuleb mingi üllatus, mis reede täiesti teistsuguseks muudab. Raido saatis hommikul SMSi, et õhtul genklubis Hiina bänd The Subs.
Õhtul alles tuli uuesti meelde. kodust ka ei saanud tulema. Arvuti on nii saadanas!
Konsa oli normaalne. Mingisugune Rock Liiga toimus seal. Edasi said kaks bändi. Paar bändi jäid nägemata, sest käisin ühel helipealisel külas. Seal oli tiba lahe, aga tundus, et hunnik introverte olid kokku sattunud.
Paha Pollyt nägin esimest korda laivis. See on ikka täiesti kuulatav ja puha. Groundhog Day solisti peaks tänavale viima ja maha laskma. Kas saab enam klišee olla? Käskis iga natukese aja tagant inimestel ENDALE plaksutada. Käskis kaasa elada ning ütles sellise lause nagu "Te olete kõige parim publik. Nag tõsiselt." See tekitas minus automaatse facepalmi. Appiappi.
Crash Defi järgi oli end mugav välja elada.
Kõige tähtsam - The Subs tuli kõige viimasena. Kenad hiina poisid ja kena hiina tütarlaps. Uskumatult lahe oli. Ei olnud generic punk . Midagi eneamat. Etteaimamatud käigud. Rahvast oli küll väheks jäänud, aga mõnus oli ikkagi.

22 tundi üleval olla oli juba liiast. Koju jõudsime, siis ma isegi arvutit enam käima ei pannud ning keerasin magama. 24 tundi olen olnud ka kunagi üleval, aga see piir ongi ületamata. Abivahendeid kasutamata. Alati on 24 tundi lagi ja siis ükskõik, mis oludes pikali ja ilastama.

Lõpuks saame Indiana Jonesiga ühele poole. Päris mõnus seiklus.

Olen kadunud.

2011-02-04T00:09:00.005+02:00

Murca nunnu häälega kassile: "Ma ei saa sulle süüa anda. Mul pole kassiliiva."

Ilgelt huvitav on poole ööni huvitavate inimestega chattida ja siis hommikul naerda selle üle, et sisse magasid. Tööle jõudsin, ei olnud midagi teha nii ehk naa. Tund aega hiljem oli see. Adi magas ikka mõnusamalt sisse ja sai tööle jõutud alles kaks tundi hiljem.

Mul on mingi imelik komme hoolida inimestest ja mõnikord siis nendega pahandada ja üritada midagi sellega saavutada. See ei muuda mitte kui midagi ju. See paneb inimese veel rohkem jonnima. Vähemalt mulle tundub nii. Siis veel on endal ka sisemine võitlus, kas edasi möliseda või vaikida. Vaikida ei taha. Ikka tahan aidata, aga see võib ju täiesti vastupidiselt mõjuda. Ma ju täiesti mölisen kokkuvõttes... Dilemma, trilemma ja miskit veel.

Pööloy Gläänz - Tulevikus keegi meid ei mäleta

Mõtlesin taaskord õhtusse minna nolamisega. Sai teisiti. Aivide juures tehti lauamänguõhtut. Läksin ka. Alguses mängisime mingit mängu, is mulle erilist muljet ei jätnud. Vana hea Alias ikka hiljem. Sain Mikiga paari. Ma olin enamuse ajast nii kõveras Miki seletamiste peale. Liivakell jookseb ja tema rahulikult, vanaisalikult seletab mulle. Keskmine sõnade arv vooru ajal 3. Ühe sõna seletamise ajal olin ma nii hüsteerias juba, et pisarad tulid silmi. Miki muudkui räägib, et tuled koju. Vaatad, et pikali maas. Togid teda ja tema... No siia pidi nüüd see õige sõna tulema. Siis muudkui räägib et lääbakil ja muud sihukest. Tuli välja, et sõna oli liigutama. Kes nii siis seletab?

Millal viimati olid sotsiaalne? Ammu.
Nüüd natuke sai.

Ah kuradi huvitav oli kuulata, kuidas mehhatroonikud koolist räägivad. See ala on tohutult huvitav, aga ainult huvitavusest ei piisa ju!

2011-02-02T23:35:00.002+02:00

Ja minu lubadus alustada post ilusate habemete ja ilusate meestega saab nüüd täitmise.

Vihane pop-punk Ameerikast, mis lihtsalt on eepiline!
Kui ei viitsi, siis viimast, kolmandat, minu lemmikut oled kohustatud kuulama!

Milleks mulle öösel magamine, kui ma saan töö juures magada? Kaks päeva on töö juures magus uni olnud. Eile lihtsalt polnud tööd. Täna tegime töö ära enne, kui järgmine laar tuli. Taaskord kolm tundi und. Öösel sain ka kolm tundi magada. Päris hull. Siiski olen ma taaskord siin järgmise päeva ääre peal.

Paar inimest on mulle öelnud, et ma otsekohene. See on minu puhul täiesti erand minu arust. Rox on teadagi ümbert nurga düüd. Eks on olukordi, kus ma käitun teisiti kui muidu. Nagu hiljuti tarvilik oli!

Kristjani elamises ei viitsi enam passida. Seal oli meeldiv. Temperatuuri sain ka juba 20 ringi. Siiski mõtlesin, et võiks siin mingit head süüa teha. Mul oli mingi ähmane visioon seoses sulajuustu, köögiviljade, rõõsa koore ja makaronidega. Seened ka vilksasid peast läbi, aga neid ei ostnud. Tuli välja, et Murcal täitsa oli seeni. Tegimegi selle ülirammusa toidu valmis. Ai kui hea. Õhtu otsa pugisin seda.

Vahele õel ja samas nii geniaalne nali.

Ma polegi kunagi tänanud inimesi tänu kellele ma olen natukenegi avatum kui kunagi varem. See oli kunagi helipea foorumi alguses, kui hakkasin netis suhtlema lahedate tütarlastega. Ühega läks kuidagi nii, et hakkas minu vastu huvi tundma. Ma siiani ei tea, miks või misasja. Siiani olen segaduses. Siiski oli tema see, tänu kellele ma tiba rohkem avanesin. Tegelikult on neid veel. Kõige suurem aitäh Aasta 2008 Rock Rampile ja ühele tollal rohejuukselisele tütarlapsele.

"Seadke kõik nii, et vähemalt tänagi poleks ma üksi."

Mulle meeldib töö juures suhteliselt täiest kõrist laulda. Muidugi kui masin käib. Siis ma ei kuule, kui võssa ma laulan või just kuulen end paremini ja suudan viisi laulda. Vähemasti Adi ei kuule. Oleks totakas.

Viimasel ajal on meil töö juures nii palju naeru. Me oleme ikka tõsiselt koomilised kahekesi. Sihukest möla annab toota. Sihukest fantaasiat annab leida.
Siiski naljadel on piirid. Läksime töölt ära. Mina säästukasse. Jalutan oma mõtetes säästukas. Järsku keegi ikka julmalt nügib selja taga. Mõtlen, et keegi tuttav. Keeran ringi. Irvitav Adi vahib vastu. "Noh, ehmusid või?" Kus ma kukkusin torisema. "Ei olnud naljakas, nõme oli." Jalutasin edasi oma oliive otsima. Mõtetes Rox võib natuke vihaseks saada. Murca enne krõbistas julmalt mingi pakendiga. Ma siis röögatasin KASS. Nalja nabani.

Inimeseks olemise kalliskivi

2011-01-30T21:57:00.002+02:00

See on eriti mõnus, kui lähed kuskile, kus inimesed on juba tükk aega elanud. Kõik on juba välja kujunenud. Köök, elutuba, magamistoad, internet, arvutid, sisustus. Ise ei pea midagi erilist tegema. Mine aga sisse ja hakka elama nagu oleks see su enda kodu. Kui kunagi oma kodu peaksin saama, siis peaksin nullist ju hakkama. Kindlasti on see väga huvitav. Mul on juba praegugi ideid, milline mu kodu võiks välja näha.

Eile käisime Marguse pool taaskord söömas ja Guitar Herot mängimas. Jälle see hea riisisöök, mida Margus teeb. Natuke liiga magus oli esimene ports, aga teine oli juba sinna ideaali lähedale. Guitar Herot mängides ma võtsin julguse kokku ja laulsin ka. Ei kukkunud üldse hea välja. Kukkusime ruttu minu tõttu läbi. Kuna mul polnud enam eneseväärikust alles, siis lasime edasi ja mina oma kehva lauluhäälega. Milleks mulle eneseväärikus?

Hetkel olen Kristjani elamises. Ta läks oma naisega ootamatult Tenerifele. Nüüd ma siis hoian elamist soojana ja selle käigus elan ka siin. Olen täitsa rahul. Varsti vist pole süüa midagi enam. Natuke peaks raha olema. Eks ma siis miskit kerget ostan endale.
Siin on hea helisüsteem. Võtsin muusikat kodust kaasa. Ma muidugi ei tea, kui valjult ma kuulata võin, et mitte naabreid häirida. Siiamaani kolinat kuskilt pole tulnud.

Täna kutsusin Merka ja Kätsu külla. Oh imet. Nad tulid kah. Tulles oli Merka täiesti hull. Kogu aja hirnus imelikult. Lõpuks rahunes maha. Ma kehv võõrustaja mängisin kaks tundi jutti LoLi. Lõpuks tegime pannkooke. Pannkoogijahu+kakaopulber. Täitsa head koogid tulid. Mina ainult ei saanud hakkama koogi keeramisega. Milleks siis naised köögis? Kätsu sai palju paremini hakkama.
Pärast läks päris hulluks kätte. Tütarlastel tuli mingi kiusamisetuju peale. Norisid, ajasid mõla ning kõditasid. Eks ma siis tegin vastu. Lõpuks läks hammustamiseks. Rox sai oma hammustamise vajadused rahuldatud. Kätsu oli vist puhta sinine pärast. Aga kes alustas? Mina mitte!

Kunagi nägin ühte huvitavat filmi, kus üks noor kena asiaat murdis puhkusele läinud inimeste korteritesse sisse kenasti muukides. Elas seal, parandas asju ning mingi hetk lahkus. Tööle minnes hakkasin kohe mõtlema, kuidas mida paremaks teha. Ka siin. Juhtumisi on mul luisk kotis kaasas viimasel ajal. Juhtumisi leidsin sahtlist jubeda noa, mida tuunin. Pole kaugele jõudnud. Loodetavasti saab hea. Kolme liitrisest purgist villisin mee liitrisesse purki. Ma mõtlen, et kas head tahtes võib juhtuda nii, et tegelikult ei olegi hea.

"You're really growing on me."

Kuid loodan sind leida veel.

2011-01-28T00:42:00.002+02:00

"Can you tell, can you tell what is my mission?"

Lambist. Lihtsalt suvaliselt käivale loole, mis käib, suudan nii kõvasti toetuda, et paha hakkab. Nii palju lugusid, nii palju muusikat. Kõik oleks nagu mulle loodud. Samas muusikud teevadki selliseid lugusid, mis tekitavad inimestele tuttavustunde ja muu sellise. Siiski on see nii hea, nii hea, et nad nii teevad. Armastan teid.

Ja sellega meenus sihuke asi:
A: Ma armastan teid.
B: Võib-olla meie kahekesi saame siis lapse :)
A: Ma armastan teid, olen teedeinspektor.

Miks ma olen selline? Ma ju võiks kõik oma tunded välja laduda ja rääkida asjad selgemaks. Kõike võiks teha. Siiski mina ignoreerin kõike ja loodan, et läheb üle. Siiamaani tundus, et läheb. Nüüd on jälle süümekad ja muud asjad. Tuleb ette ka heldimusehetki.
Kõht koriseb, süda taob. Ma ei tea, kas keegi on kursis sellise tundega. Minul tuleb liialt tihti ette praegu.
Ma ei taha häid inimesi enda elust kaotada, aga samas ei saa ka hetkel nendega. Olen meeleheitel. Meeleheitel tulevad imelikud meetmed kasutusele. Loll mees.

Ma hakkan juba meenutama endale üht... las ta olla.

"Siis sinu juurde ma ihkan, sest sinu põues on soe."

Mul hetkel polegi muud, kui töö ja arvuti. Tahaks midagi enamat. Tahaks taaskord olla rõõmus. Ma olengi ehk väliselt. See on vist aastate pikkune harjutamine kõik endasse sulgeda. Üritan end muuta.

Television made me what I am

2011-01-27T13:40:00.002+02:00

Ma ei tea, kas asi on actifedi päevases kasutamises või jala tööl käimisest, aga ma olin eile juba nii väsinud, et kella ühest vajusin juba ära ja täna oleksin ikka kauem tudinud, kui mulle ei oleks helistatud. Eks ma veel kõnede vahepeal magasin kah. Sai hea. Sürrid unenäod päeval on see, mille pärast võikski veel ja veel tudida.

Ma mõtlesin minna uuesti kooli ja seekord võtta erialaks arvutid ja arvutivõrgud. Siiski viimasel päeval ehk eile taipasin, et ma pole ju valmis. Ma pean sellist asja ikka kauem seedima ja endale sisendama, et ma olen valmis. Jah ma tean, et mida rohkem edasi ma lükkan, seda vähem ma viitsin. Siiski ei taha ma korrata seda, mis ma just eelmine kord olin teinud, et tuimalt mingi eriala peale ja siis vaatan kuidas teised saavad tunni ajal ise areneda, kui õppejõud **** on. Samas ei olnud ainus asi läpakas. Olid veel igasugu tööriistad ja asjad, milleks raha polnud.

Mida teha, kui hakkad mõtlema asju, millele sa tegelikult üldsegi mitte mõelda ei taha? Ikkagi mõtled edasi ja aina süvenenult mõtled ja siis saad enda peale vihseks. Mina avastasin taolise mooduse: kohe kui tekib mingi halb mõte, võtan number ühest peale korrutustabeli ette. Mõjub. Kuradi hästi veel mõjub. Millegi muu jaoks ei jätku mõtteid. Töö ka ehk kannatab natuke, aga töö tuleb automaatsemaks muuta, ehk siis saab hea. Jah. Kui on vaja mõtted mujale viia, korrutustabel on vastus.

Jala mineku juures on see hea, et oma suva järgi saab uksest välja minna ning lihtsalt tempot lisada, kui aega vähemaks on jäänud.

"Jääb tühjaks su kamber. Väike tüdruk katusekambris - vaid teda ma armastan."

What in the world happened to you?

2011-01-25T23:47:00.003+02:00

Düüd, miks ei läinud siis jala tööle eile? Mul meenus, et mul öö. SÜüa polnud absoluutselt enam töö juures. Läksin varajasema bussiga sinna lähedale Maximasse ja ladusin igasugu head tavaari korvi. Maapähkleid ka, aga need olid soolamata. Alles tööl sain aru. See selleks. Miks on poed nii kitsad ja pahuraid vanainimesi täis? Siis on vaja veel ostujärjekorras närvitseda ja nii palju rabeleda, et eesolevale inimesele oma närvitsemisega vastu hõõrutakse. "Läheme sinna kõrvale," tõstes juba oma mandariine ja siis jälle tagasi asetades ning edasi närvitsedes.
A täna läksin jala tööle. Jõudsin isegi rekordajaga - 40 minutit!

Mina olen end pidanud alati selliseks inimeseks, kes paha tujuga ei ärka. Täna hommikul oli kohe nii kehv tuju, et oleks kindlasti kedagi ettejuhtuvat tagumikku saatnud. Hea, et ma siis ärkan, kui kedagi kodus pole enam.

Me: “Click on the start button.”
Client: “Let me just get my daughter, you’ve lost me.”
Clientsfromhell.net

Kui suvel käisin rokkfestidel ja nägin umbes 40-50 aastates mehi lava ees täiega rokkimas, nägi see nii totter ja piinlik välja. Seal punktis mõtlesin ma, et ma küll kunagi nii vanaks ei taha elada, et piinlik hakkab rokkida.
Samas ühe asja nimel tahaksin elada kasvõi saja aastaseks. Ma ei hakka sellest rääkima. Ehk on see mõnele aimatav.

Olen suure suuga kiitnud ZENi. Tegelikult on ZEN vaid siis kasulik, kui enamused inimesed, kellega suhtled, omavad ZENi. Lihtsalt nii kuradi kallis kõneminut on niisama. Kuskil kolme krooni kanti. SMSid see-eest on 75 senti. Mina neid asju veel eurudes ei suuda arvutada. Seega. Kui su sõpradel on ZEN, siis sebi see endalegi!

Suht pro on see, et ma juhtumisi hakkasin hiljuti end ravima ja kanget C-vitamiini sööma. Töökaaslane on julmas nohus ja kaanib theraflu-d sisse. Olen ehk nüüd kaitstud. Eks muidugi näha ole, kuis ja mis. Mina haigeks ei kavatse jääda!

Eile hakkasime juba pärast tööd masinat pesema. Jalutan ma voolikuga ringi, pesen põrandat. Mingi hetk surve kadus lihtsalt ära. Murdsin kuskilt vooliku ära. Loomulikult pihustit otsast kinni ei keeranud, kui hakkasin sirgu ajama. Pritsisin sirgu tõmbamise käigus Adile pihta. Ma ehmusin ikka nii ära ja palusin vabandust. Tagant järgi mõeldes ma hirnusin ikka valjult pärast kodus. "Tahad veesõda teha jah?"

Me murcaga hakkasime vaatama sellist sarja nagu Sherlock. See on Sherlock Holmesi lood tänapäevases kuues. Iga episood on poolteist tundi. Täitsa film jah kohe. Täiesti selline sari, mida kogu aeg võiks vaadata. Samas kui on paar püsimatut ja näljast samal ajal vaatamas, siis peab paar pausi ikka sisse tegema. Ma nüüd panen siia mingi hea lõigu ka sarjast. Olgu. Treiler ja lõik.

Paljajalu asfaldil

2011-01-24T12:57:00.002+02:00

Kui kõik teised päevad on tavalised, kerged nolife päevad, siis eilne oli tohutu nolife. Päev otsa mängisin, suhtlesin vähe, mängisin, mängisin, mängisin. Sai hea. Vist ainult paar korda kaotasingi. TÄna enam poole seda hoogu. Isegi hea algusega mäng läks käest. Mängur peab arvestama tõusude ja langudega. Nii on ka elus. Oh. Nii filosoofiline.

Mõtlesin, et kuna ma veel vähe end liigutan, hakkan ka jala tööl käima. Suurt vahet pole, sest uksest lähen ma täpselt samal ajal välja. Ju siis bussid teevad mingeid kahtlaseid tiire, mida mul reaalselt tarvis pole.
Bussid on üldse need nõmedad asjad, millest peab sõltuma. Jala käies sõltud ainult endast ja kellaajast.
Autosõiduga kavatsen ka kunagi tegelema hakata, aga eks seda näeb. Rasmus üldse ütles, et võin tema autuga sõita niikaua, kui tal veel lube pole. :P

Tuleb üks lõuna ajal koju, keerab kerra ja tudib.

Elu on just nii raske kui raskeks sa ta teed. Lihtsalt just praegu tuli see lause meelde. Lisaks veel mingi muu tark jutt, mis Raido rääkis, et need katsumused, mis elus ette tulevad on tegelikult just jõukohased. Just nagu sellele isikule määratud ning nõrk ja laisk on, kui üle ei saa sellest :)

Hõhõhõ!

2011-01-23T14:17:00.002+02:00

Roxil on olnud taaskord meeldiv nädalavahetus. Juba teine selline. Kontsert, paar lahedat inimest.

Eile kuulasin põhimõtteliselt päev otsa muusikat ja vegeteerisin niisama. Ei viitsinud Räpinasse minna. Eks ma täna viimase bussiga lähen. Saab seal ka korra oldud ja siis jälle tagasi Tartusse. Ma eriti ei viitsigi Räpinasse minna. Olen muutunud Tartusse aina kiindunumaks. Mul on kõik siin käe ja jala juures. Tööle ka jalutab tunni ajaga, tuleb reedese mõõtmise järgi välja.

Krissu pidi eile tulema Tartusse Kristjaniga suusatama, aga teatud asjaoludel jäi ära. Krissu siis küsis, kas ma viitsin temaga kelgutama minna. Loomulikult ma viitsisin. Tegin veel ühe asja (postituse lõpus eksponeerin) kodus ära ja liikusingi Kristjani poole.
Võeti kohe soojalt vastu. Pakuti just ahjust tulnud eelnevalt külmetatud leiba. Tõsiselt mõnus ja soe. Hea krõbe koorik oli ka peale tekkinud. Margariiniga, sest võid polnud. Siiski miski rasvane teeb alati kõik heaks. Piima ka kõrvale ja mmm.
Mingi hetk kadus Krissu ära. Hõikasin, et "Krissu, mis teed?". Täiesti aimatav vastus oli, et "MSNis olen".
Selle peale arvasin, et aeg oleks kelgutama minna. Tee peal ma juba mõtlesin, et kuidas saaks otsemalt sinna kelgutamise kohta. Mingi hetk ka midagi särtsatas ning vist sai tiba otsemalt. Teinekord mõtlen veel parema marsruudi välja. Krissuga sai igasugu naljakaid jutte räägitud ning mingeid naljakaid jutte aretatud. Naerda sai.
Kelgumäele võtsin Koidu juba suhteliselt ribadeks sõidetud kelgu kaasa. Lasime korda mööda Krissuga mäest alla. See mägi on lõpus nii laineline, et käsi maha mitte pannes on kindel laks, et urna paneb või teeb sabakondile liiga. Samas proovisime ikka vaba hooga ka. Eks siis oligi tagument pärast valus.
Sellega juba arvestasin, et kelk läheb katki. Läkski. Parem "tiib" hakkas lõpu poole juba lopendama. Krissu sõitis selle lõplikult küljest. Paar korda veel kelgutasime ja siis läksime minema.
Next stop - Zavood ja tee. Väga mõnus oli peaaegu rahvatus Zavoodis istuda ja teed juua ning lobiseda. Muusika ikka tavapärane rokk/unustatud popp- või elektrooniline muusika.

Pärast keel Kristjani juures sai niisama vegeteeritud. Telekat vaadatud. Üle pika aja on ikka aeg-ajalt telekat nii võluv vaadata. Isegi mingit lollakat komöödiat vaatasin lõpuni. Silmad küll vajusid kinni vaikselt. Põranda peale ei lubatud magama jääda ning kästi Kristjani voodisse minna.

Täna ostsin netist ühe ainsa loo pärast mingi imeliku albumi nimega "Hitipildur". Kõlab halvasti. Ongi suhteliselt halb, aga siin on Pööloy Gläänzi Rollerbeib peal. Ehk on veel siin mingeid pärle, kuid ma kahtlen sügavalt. Praegu on täielik eurodance.

See asi, millega ma eile tegelesin. Otsisin lüürikat ja asju. Natuke modifitseerimist, uurimustööd ning sai enam-vähem korralik. Lihtsalt vajalik, et lugu oleks üleval. Muu polegi eriti tähtis.

Hei, Punapea! Hei-hei, punapea!

2011-01-22T01:40:00.003+02:00

Töö möödus täna isegi inimese moodi. Korraks oli nii, et istudes puhkeruumis hakkasin ära vajuma, aga õnneks Adi kõnetas mind piisavalt. Enda ärkvel hoidmiseks väristasin jalgu. Mõjus ka või? Ei! :D

Pärast tööd vaatasin, kui kiiresti jõuan koju jala. 54 minti läks. Murca oli ka kodus ja sättis ennast täitsa kuskile. Igasugu tavaari pakkis suurde seljakotti. Mina siis tegin endale eriti võimast sööki. Söögi sisse läks pakk spagette, tohutult palju sinki, tohutult palju küüslauku, sojakastet, hapukoort, majoneesi, feta juustu, paprikat, sinihallitusjuustu, võid. Vot see oli vinge. Enamuse kühveldasin endale kohe sisse.

Vahepeal tikkus uni peale ja selle tõestuseks ilastasin diivani täis.

Lõpuks see, mida ma tervelt poolteist nädalat oodanud olen - Pööloy Gläänzi kontsert Trehvis. Pööloy Gläänz oli parim nagu alati. Seekord oli ka heli ideaali lähedane. Alguses kuulasime Raidoga rahulikult diivani pealt, aga mul juba tükk aega jalg tatsus ning ma ei suutnud vastu panna lava ette minekule. Läksingi ja taidlesin seal üksi lava ees. Nii mõnsalt hakkas süda lööma ning kõik kehas tööle. Röökisin täiest kõrist enamusi laule kaasa, sest pooli laule kuuleb ainult laivist (seega nood pole peas täpselt). Sellest hetkest rabelesin kogu aeg kaasa ja olin hingega asjas sees. Bassimees on ilgelt lahe. Ta on laval täiesti särav ning võimas. Pärast kontserti minu üllatuseks tuli bassimees kohe minu juurde ja surus mul kätt ning siis ka Raido kätt ja tänas meid suuresti. Sain ka talt natuke informatsiooni, et millal tuleb uus album ja millal on järgmine kontsert. 18. veebruar, Viljandi! Siit ma tulen!
Siis veel 24. on nad Belkaga kuskil esinemas, mis ilmselt küll ära jääb, aga kõike head ei saagi alati.

Pööloy Gläänz on kohati morbiidne, kuid alati ei saagi rõõmus olla. See on kõik üleni nii mõnus. "Rebi katki nõiaring!"

Ma nüüd täna hakkasin kõiki oma probleeme seostama ühe teise asjaga, mis isegi loogilisena hetkel tundub. Küll kõik taastub.

Kohati libe on jää.

2011-01-20T23:09:00.002+02:00

Eile oli väga mõnus päev. Sain end liigutada päris normaalselt. Oleks ehk kümme kiltigi täis tulnud. Peaks veelgi rohkem liigutama!
See eilne postitus. Mõte mul kuidagi veel töötas, aga näpud nagu tõmblesid ning ma olin laisk, et keskenduda ning parandada.
Veel varem köögis rääkides murcaga sai mitu korda tiba nalja, sest olin puhta tuim. Rääkisin, et Johnny Depp on nii lahe ja ta grimassid on lahedad. Siis tahtsin öelda, et peaks vaatama seda must-valget filmi. Selle asemel ütlesin, et võiks vaadata seda filmi, mis on must.

Täna oli üks kõige kehvemaid tööpäevi üldse. Ma läksin tööle täis entusiasmi, täis särtsu. Mis tuli välja? Kaste pole. Kolm tundi magamist ning hunnik kahtlaseid unenägusid taaskord.
Vaatasin, et nii lahja päev. Tuleb MSNis passida mobiiliga. Passisingi. Uskumatult palju inimesi tegid juttu. See oligi see, mida tarvis.

Pärast tööd sain kokku Kristjaniga Lõunakeskuses. Sinna minek oli päris mõnus. Tormasin pool teed. Siis lõpuks tormasin nii täpselt, et juhuslikult peatus mu kõrval buss, mis pisikese jupikese maad mind kohale viis. Läksime ostsime mulle sudafedi, actifedi ning C-vitamiini. Midagi peab ju ette võtma, et olla tugev ja terve. Kuna ma päev otsa põhimõtteliselt nälginud olin, kalpsasime ruttu toidupoodi. Pähkleid kahte sorti, kartulisalat, kogemata apelsinimahl (tahtsin segumahla, aga seal hunnikus oli miskipärast apelsinimahl ka), snickersid. Salati pistsin kohe Kristjani auto peal nahka. Pähklid ka lahti ja krõbistasime tükk aega ja ajasime juttu.
Ma pidin ju külla ka minema ja Kerli arvutit näppima. Ta oli kõik tähtsad asjad ära kaotanud. Ubuntu ja palju kõike prooviv inimene ei sobi kokku. Ka mul juhtunud. Estobuntut nägin esimest korda. Kõik on nii keeruline. Tavaline on palju ideaalsem. Igatahes sain nii palju korda, et ta saab asju kasutada, mida tarvis. Ainult ebamugav ja kole on kõik. Vast saab parem, kui teise opsüsteemi peale panevad.
Kuna mu kõht oli veel tühi, võtsin oma india pähklid ja snickersid välja. Sõin Kristjaniga teises toas. Kerli vist solvus, et talle ei antud. Maitulnud selle pealegi, et mini näljakustutus võib sihukest draamat tekitada.
Pärast tükki aega passimist otsustasin, et aeg koju minna. Väljas veel rääkisime Kristjaniga päris tükk aega. Parim sõber üldse. Temaga saab absoluutselt kõigest rääkida ning saab hea ja asju. Meil on alati raske laiali minna, sest jutud ei paistagi lõppevat. Kõigest tahaks veel rääkida.

Koju jõudsin, taaskord klassikaline õhtu. Koit tahab arvutisse, keegi pole sellega päri. Sellega siis kaasnev väikene piiksumine. Nüüd tudib kenasti ja ei mingit häda. Mängis LEGOdega ka tükk aega.

Loodan, et homme on ilusam päev. Nautigem päeva!

Kapsas!

2011-01-19T22:47:00.002+02:00

Kuidagi tohutult väsimu s on peal. Nüüd vaikselt, jaib ära see tunne. Tuli tagasi. iGatahes. Mul on lnud tohutult meeldivb püäev. Sain palju liikuda, käisin kinos meie LoLi mänguritega. Viied tüüp on suhteliselt uus ja ei tundnud end väga koduselt vist meie seltsis. Seda ka, et esimest korsda kohtusime päriselt.
Film oli hea. Mulle meeldis ikka täitsa. Me oma kambaga olime saali keskel kja sealt oli kuulda hirmsasti aülalju kpommentaatre j a hirnumist. Ma hannaksin rohkem mpunkte kui IMDb-s on antud. Seal oli miskinegi 6-1. Ma annaksin vbähemalty 7 pool. Üks dppd nähi täpselt oma hjäälele vastavalt välja. Teise dppdi peale ma poklnud mnöäelnud, aga jah. Viies, see suhteliselt huus läks alguses valesse seltskonda ja oli üldse tagsihoidlik.

Ma tean, et ma tavblailselt üriotan teksti piisavalt korrektselt sisestada, aga praegu tõsisel t, ei viitsi seda teha, aga blogima peab. See on osa mu elus,t ....,. Tühtis protseduur ühtuti.

V
õiks üle minna see samunegi imelik tegevus ninas. Ja ei jaksanudtäna midagi eraldi süüa tegamea hakata ja sõin rtammusat kartuliputru ja sousti. KÕht täis, meel hea, energia ööseks opmagamiseks!

Ma ei viitsi ka kõndida. Pigem roomans :D

Pooled asjad küll jäävad täna tegemata, agas elllest pole hullu. ELan üle. Homme lebo tööpäev ja tore..

Anna andeks, kes sa oled õigekirja pedant.!

Kameramies

2011-01-18T22:39:00.001+02:00

Päev otsa olid igasugused ideed, millest blogida. Siis avastasin, et ma olen neid teemasid juba hõlmanud.

Armastus. Seda annab mitmeti defineerida. Ma kunagi kasutasin sõna "armastama" seoses ühe lauluga. See, kellele mainisin, et seda lugu armastan, ütles, et hea, kui keegi julgeb seda sõna kasutada. No see ju pole absoluutselt sama armastus, mida tuntakse kellegi hmm... armastatu(?) vastu. Armastust on mitut sorti, on minu point.

Täna saime tööl magada tohutu palju, sest kaste absoluutselt polnud. Adi nägi selliseid asukohast mõjutatud unenägusid. Näiteks, et keegi tuli puhkeruumi sisse ja läks kohe ära nii, et teada ei saanud, kes see oli. Adi ei saanud täpselt aru, kas näeb und või on see ilmsi. Uni oli. Siis nägi veel mingit päris äksi unes. Sama. Meie töökoht, ladu, töötajad. Seekord oli mingi pika musta habemega mees, kes lasi püstoliga. Seepeale oli Adi unes avastanud, et see küll reaalsus pole ja üles ärganud. Väga koomiline oli kõike seda kuulata, aga ka mul on sealsamas sarnased unenäod olnud, kus ei saa aru, kas on tegemist reaalsusega või mitte.
Mõnikord mõtlen ma, et mis tunne oleks panna käsi sinna suure hammasratta vahele, mis seda masina linti veab. Täiesti lambist sellised mõtted.

Mitu päeva juba mingi kahtlane olek. Nina töö häiritud, keele töö häiritud. Maitsed on valed, lõhnad on valed. Keel on valge. Otsustasin, et proovin ilma kiirtoitude ja nuudliteta. Ehk saab parem. Praegu mul köögis keebki kartul ja porgand. Varti lillkapsas ka sekka. Kahjuks unustasin sellerit osta. Pole hullu. Ahjaa. Rasvast üritan ka vältida. See juba selle rasvaprotsendi tõttu.
Ammu teada tõde, et mul teravilja peale allergia. Seega leiba ka ei näpi. Alati on natuke paha olnud pärast leiva söömist, aga ei. Ikka vaja süüa. Tallinnas hakkas ikka vorstileivast balti jaamas olles nii paha, et oleks otsad andnud. Siiski läks üle, kui vett sain.

Tunnen kohustust...

2011-01-18T00:10:00.003+02:00

...blogida.

Pane see lugu käima ja naudi.

Mul erilist polegi öelda. Üle pika aja sai töö juures norm täis tehtud. Ma olin üdini üllatunud. Tegelikult oli edu saladus see, et tegime vähe ja lühikesi pause. Ma olin ikka päris rahul meie koostööga. See oli ikka üle pika, väga pika aja kordaminek.

Ja hei. Kuidas saab tuju tõsta see, et arvutimängus LÕPUKS OMETI võidad? :D
Ma eile mängisin ja olin mõtete ning tegudega nii eemal kui olla sai. Siis veel täna läks ka esimene +1 mäng aia taha.

Töö juures on mõtted jäänud juba kuidagi stabiilsemaks. Ei ole ingeid imelikke, maanilisi ideid, ning üdini pessimistlikke mõtteid. Olen sellega väga rahul. Siiski kuidagi tühi on olla. See pole midagi negatiivset. See on neutraalne. Võiks öelda, et lausa mõnus. Tahaks tihedamini käia kontsertidel ning rabeleda. Kaasa tahaks ka võtta mitmeid inimesi. Reedel on Pööloy Gläänz. See on üks mu läbi aegade lemmikuimaid bände. See on laivis nii mõnus. Kahju, et mõnel nii halb mulje jäi neist, sest Rock Rampil 2010 oli seal tehases nii kehv heli. Loodan, et klubis Trehv tuleb asi palju parem.

Muhaha. Emmel ikka ei vea. Jäi bussist maha. Nüüd peab siin ööbima ja kass paksmagu kah elab seljas. Enne kass nahistas ja häiris samamoodi.

Räägi veel!

2011-01-16T20:43:00.003+02:00

Tallinnast tagasi. Ma jäin väga rahule. Lisaks veel sellega, et ma nüüd lõpuks olen taaskord kallis Tartu linnas, mis on parajasti pisike, et käia jala.

Konsa oli täitsa mõnus. Alguses oli vähe inimesi. Lõpuks oli saal ikka väga täis inimesi.
Nägime Turisti. Väga lahe bänd. Kõik mängivad nii hästi!

Monstercöuq oli väga meeldiv. Laulude sisud on pisut vulgaarsed ja ropud võrreldes legendaarsete punkbändidega, aga siiski väga nauditav. Selline metalliline kitarre ja kenad röögatused laulja poolt.

Psychoterror on üks mu lemmikuid laivbände. Freddy on nii siiras ja mõnus. Kui ei esine, möllab ka rahva seas. Alati tekib tahtmine kodus ka nende mussi kuulata.

J.M.K.E.-l oli palju külalisesinejaid. Kõige enim jäi meelde Jaan Pehk, kes kaverdas lugu "Tont seda teab". Ta improviseeris palju, laulis tiba teise rütmiga. See oli väga võluv. Vaiko Eplik, Vaiko Eplik, Vaiko Eplik. See düüd on kuradi geenius. Tal on tõsiselt hea stiil. Ta tegi punkloost indieloo. Ta on ikka täiesti filigraanne indieartist. Temas on midagi.

Üldiselt sain ennast välja elatud. Sain ehk paar tuttavatki juurde. Siiski vaevalt ma neid enam kunagi näen. Üht tütarlast hoidsin enamuse JMKE aega püsti. Oldi tänulikud ja mõeldi, miks temaga alati inimesed kontakti võtavad. Äkki seetõttu, et ta ise suhtleb kohe väga palju ja hmm... ei püsi omadel jalgadel püsti? Ja ega mul pole abistamise vastu midagi :P.

Öömaja probleemi lahendasin juba kodus, aga Raidol on kooneri filosoofia. Taksoga oleks saanud Lasnamäele, aga Raido tükk aega rääkis, et otsime otsime. Ma ikka käisin peale, et tellime takso. Tellisime ja saimegi õigesse kohta. Üks väga lahe foorumlane oli lubanud meid endale külla. Nägin teda esimest korda ja juba tundus ta nagu vana sõber. Lisaks. TAL ON ELEKTRIKITARR JA BASSKITARR JA TA ON NUKUTEATRI HELIMEES. Parim amet ever. Ta oli küll lubanud meid Raidoga kahekesi, aga Raido võttis ühe tütarlapse kaasa, kellega ta konsal tutvunud. Võõrustaja ei näidanud erilist pahameelt. Ma siiski natuke olin mures, aga polnud hullu.

Pärast ärkamist liikusime koduteele. Päris mitu tundi ekslesime Tallinna peal. Lõpuks leidsime bussijaama üles. Bussipiletid kõik välja müüdud. Next stop - Balti jaam. Ootasime rongi kaks tundi. Rongil oli palju parem kui bussil. Aeg läks ruttu. Raidoga saime filosofeerida. Raido on üks parimaid inimesi, kellega saab tõsist juttu ajada. Ma palju selliseid inimesi ei ole kohanud, kel vähegi sarnased maailmavaated kui mul.

Uneaeg möödas!

2011-01-15T05:37:00.002+02:00

Ja nüüd passime tühja niikaua kuni organism vastu ei pea!

Päris tihti on nii, et ostan süüa siia ja lõpuks olen ikkagi mina see, kes kõik nahka paneb. Lihtsalt nii kaua läheb sellega siin mõnel. Pealegi täna mõtlesin, et Koit on siin, kui Murca linna peale läheb. Nojah. Tulin igasugu hea tavaariga ja olen praegugi üksi. Noh ei ole midagi. Enamus asju on kuivtoit ja kohukesed on külmkapis. Saab neid jhomme ka süüa.

Ma ikka veel ei tea, kas minna homme Tallinnasse. Raidoga pole ammu ühendust saanud. Üksi väga ei tahaks minna. Raidogas oleks kindlam ja toredam. Raido on lihtsalt üks lahe inimene.

Siia midagi labast ja samas geniaalset:

Ööd on kuidagi muretumad kui hommikud. Tulevad vanad ajad meelde, kui kogu aeg sai nii elatud, et öösel üles ja hommikul magama. Oli küll väga noliferlik ning parm, aga mõnus oli samas.

Ja kes esmaspäeval kella kuueks tööle läheb? See on juba teine küssa.

Don't hang up on me 'cause I'm hung up on you

2011-01-14T02:03:00.003+02:00

Ma olen oma juustega tülis. Miks nad ei võiks olla sirged ja viisakad? Miks nad ruttu pärast silumist jälle krussi tõmbavad? On ikka närakad küll. Esmaspäeval käisin juuksuris. Lasin otsi lõigata. Samas juuksur vaatas, et mul olid alt juuksed lühemad ja lasi uuesti paljaks. Väga meeldiv oli. See on lahe, kui juuksur ise matsu jagab ja palju juhendama ei pea. Ma muidugi tundsin muret, et kui palju maha tuleb lõigata, et lahtistest otstest lahti saada. Vastuseks tuli 1 sentimeeter. Ma olin jahmunud. Lisaks öeldi, et nad ei ole mul niivõrd katki kui lokkis. No täname.

Viimasel ajal vigastan end töö juures palju. Ei tea, mis värk sellega on. Eile muudkui tagusin kastidega näkku endale. Lihtsalt läksid vastu masinat ja põrkasid näkku ja otsa ette. Ühe korra lõi veremaitse ka suhu :D
Täna õnneks juhtus vaid ühe korra seda.
Ma olin alguses väga õnnelik, et ma Tartusse tööle sain. Praegu enam asukoha üle väga õnnelik pole. Töö on hea.

Kas olla laisk ja minna laupäeval Tartu rokikasse vaatama Metsatöllu, Tharapitat ja Kurjamit või võtta end kätte ja minna Tallinnasse J.M.K.E.-d, Psychoterrorit, Turisti ja Monstercöuki vaatama. Esimese puhul tahaks üht bändi näha. Äärmisel juhul kaht. Teise puhul tahaks KÕIKI. Siiski Tallinn ju :D

Täna oli tööl arstlik komisjon. Sain teada, et mul on keha rasvaprotsent liiga kõrge. Eks tuleb midagi ette võtta.

Orav ja jänes.

2011-01-13T11:28:00.003+02:00

Viimasel ajal saan nii tihti varakult ära töölt. Teaksin, et saan varem ära, saaks teha plaane, aga tutkit. Alles tööle jõudes on selge, kui kaua umbes tööd tegema peab.
Mingi lahe mõte võiks tulla, mida töö juurde kapiukse peale teha või otsida. See on selline kitsas kapp, mida koolides ka kasutatakse. Ehk siis kitsas ja kõrge.

Huvitav on see, et mul polegi praegu midagi erilist kirjutada peale töö, sest enamused asjad hakkavad mul vist minema kinnisesse blogisse, mida ma vaevalt kellegagi kunagi jagama hakkan. Eks see näha ole. Ma lihtsalt pean kuskile oma katki olemisest kirjutama ja avalikult seda teha ei ole üldsegi tore.

#Mina, sina, tema, meie, me ei ole kunagi.#

Kurat, kui hästi mõjub mulle Sõpruse Puiestee - Krambid. Küll morbiidne lugu, aga alati, kui see lugu käima hakkab, löön ma särama. Juutuubis kahjuks seda pole, et saaksin siia ka panna.

Mõtlesin laupäeval minna J.M.K.E. sünnipäevale Tallinnas. Sinna saaks 60-ga. Pilet 9 euri vist. Tagasi ka ekspressiga tulla. Ööd ei tea küll, kus olla. Eks ma uurin. Tallinnasse sõit on muidu masendav. Kolm tundi bussis loksuda. Kohutav.

Tõbras, ära kõdita!

2011-01-12T00:17:00.002+02:00

Habe - vanem. Ilma habemetea - noor. Lihtne valem. Habemega tuleb ikka mitu aastat peale. Päris mõnus, kui habe ka normaalsemalt kasvaks. Väga ebaühtlane. Üks päev pakuti mulle bussijaamas õlut. Oli üks kolmekümnendates mees vist oma emaga. Ema ütles, et ei tohi alaealistele õlut pakkuda. Kui said mu vanuse teada, siis olid nende grimassid lahedad.

Vahepeal tulevad oma kooliajad meelde, kui keegi räägib, et motivatsiooni pole ja kooli ei viitsi minna. Mul oli täpselt sama. Ma ei näinud mõtet. Nüüd täna rääkisin ühe vahva tuttavaga ja temal täpselt sama probleem. Emale jätab mulje, et läheb kooli. Ema kodunt lahkub, jääb ta koju. Nii tuttav, nii tuttav. Siis veel sisse magamine, poole ööni arvutis passimine. Taaskord tuttav. Seekord jutt teisest isikust. Kuid tema on natuke tähtis inimene, ning tunnen muret tema pärast. See pole eriti nalja-asi. Minul oli rohkem põhjuseid peale arvutisõltuvuse. Tema kohta ma ei tea. Ehk on veel midagi.

Suured kallid. Ja hei. Kui readeris alati tuleb lõppu mingi kerge sõna, siis see on feedi setingud mul sellised. Las nad olla :)

Kallistan!

What will the world bring?

2011-01-11T01:49:00.002+02:00

Kuidagi kahtlane värk oli täna töö juures. Meil selline kirja panemata reegel, et eelmine vahetus enne ära ei lähe, kui järgmisest vahetusest vähemalt üks isik on kohal. Mina tulin tööle ja poolel teel tuli üks tütarlaps juba vastu. Äratas kahtlust. Tööle jõudes polnud teisest tüdrukust üldse mingit märkugi. Meil Adiga meeldib igasugu naljakaid teooriaid välja mõelda, et nemad kogu aeg viilivad ja siis, kui meie tööd vähe teeme, siis saame mööda päid ja jalgu. Täiesti tundub ka nii.
Ma jälle teen igasugu plaane, kuidas puhkeruumi ja seda elu seal endale mugavaks teha. Mõtlesin, et enda kapiuksele võiks mingi mõnusa plakati otsida või ise meisterdada. Adi kohe küsib jahmunult, et "Plaanid siia tööle jääda?". Eks ma siis talle kõnelesin, et ega paremaid väljavaateid ju hetkel ka pole. Kvalifikatsiooni pole, haridust pole, vene keelt ei oska. Eks ta midagi vaidles, aga jõudis järelduseni, et mul on kasvõi natuke õigus. Siiski ei plaani ma sinna tööle jääda, aga praegu on vähemalt kindel palk ja töökoht olemas. Mida siis veel enamat tahta selle koha pealt.

Vahepeal olen mõelnud, et peaksin tegema eraldi blogi, mis on lukus. Võib-olla avatud ka mõnele lähedasele inimesele. Sinna ma räägiksin oma sügavamaid probleeme ja siis ehk kunagi hiljem siis loeksin neid ja kunagi nad väikese tõenäosusega avaldaksing. VÕi siis kustutaksin ja oleksin vaba nendest.
Tõsiselt hea on mõnikord enda mured kirja panna. Kunagi tegin nii ja lõpuks kustutasin ära hiljem, kui meenus, et olin kirja pannud midagi. Kuidagi teraapiline(?).

Kristjanile täna rääkisin õhinal, mis kõike sööke ja varusid ma töö juurde kaasa võtan. Tema kohe, et "sööma lähed sinna või?". No jah noh. Sööma ka peab. Pealegi ei lähe kõik söök kohe kõhtu vaid ootab oma korda.

Päris ulme, kui muditav on inimese mõistus. Ma suudan taaskord mõelda positiivseid mõtteid. Rahulik olin enne ka, aga nüüd läheb mul töö libedasti. Ma julgen suhelda. Enne ma natuke kartsin ja tahtsin, aga nüüd on hea.

Welcome to the shoo-o-ow, please come inside

2011-01-09T21:47:00.002+02:00

Räpinast tagasi. Murca vanaema juurde mineku bailisin, et saada kokku Merka ja Kätsuga. Kindel eesmärk oli minna Zavoodi pelmeene sööma, mida ma tükk aega juba teha tahtsin. Jõuame Zavoodi juurde. Tuled ei põle. Lähen ukse juurde. Vaatan kella, vaatan uksel olevat silti, kakun ust, vaatan kella, vaatan uksel olevat silti, kakun uuesti. Hmm. kell oli alles kuus saamas ja kell seitse tehakse pühapäeval lahti. Totter, aga nalja peab saama.
Järgmisena võtsime teekonna Illegaardi. See on teine koht, mis mulle hirmsasti meeldib. Seal saingi oma pelmeenid kätte. Tütrikutele ja endale apelsinimahla. Need tondid olid just enne mäkis end täis laadinud. Reeturid. Pärast pugimist tegime lauajalkat. Kätsu mängis ikka täiesti sohki tehes. Tema mehikesed keerlesid konstantselt. Merka oli natuke leebem. Kuus mängu tegime kokku. Sõltuvust tekitav ja lahe mäng ikkagi.

Lõpuks otsustasime kas siis niisama edasi jalutada või laiali minna. Siiski nägime kaubamaja juures Janat ja Monsat. Kätsu ja Merka läksid ära. Meie läksime Jana ja Monsaga niisama jõlkuma sihitult.- Lõpuks käisime ruuni pitsas ja saime head pitsat. 80 midagi sente maksis ehk 14 krooni. Jubehästi maksis. Lõpuks Rimisse ja koju bussiga. Monsa lubas mind üles otsida, sest tal oli vist huvitavam, kui mind poleks näinud.

Ljopuks ometi...

2011-01-09T10:18:00.002+02:00

Sain ma blogima. Juba eilsest tahaks midagi kirjutada siia.

Reedel oli võimas plaan minna Kaisamaiga Zavoodi pelmeene sööma. Jõuan koju, palk pole tulnud. Kuskil pärast viit vaatan uuesti. Palk olemas, aga Kaisamail juba tarvilik ronigijaama poole liikuma hakata. Jäigi ära see asi.
Eks siis otsisin uusi kaaslasi, kellega minna. Helistasin Merkale. Ütles, et tegemist ja helistab, kui ära tuleb vanavanemate juurest. Kell üheksa oli MSNis. Selge märk, et jääb ära.
Selle peale võtsin kätte, tormasin poodi. Ostsin igasugu head kraami ja mitte nii head kraami ning sõin üksilduses enda kõhu nii punni, kui punni suutsin. Aeg-ajalt täitsin kõhtu veel suurte juustukangidega. Pakk keefiiri, konservitäis seda jubedat makaroni hakklihaga, konserv oliive, poolteist pakki piima ja palju juustu. Mõnus raskustunne oli, aga hakkas vaikselt üle minema.

Praegu Räpinas. Tulime Tormi sünnipäeva pidama. Tõin kohupiimakreeme, et emme saaks oma tordi ära lõpetada. See sai tohutu suur ja tohutu maitsev. MM-mmm-mmmMMmmMm...

Öösel nägin miskipärast väga palju neid unenägusid ning juba kell viis mõtlesin, et aitab magamisest, kuid siiski tudisin edasi.

Mingit lugu oleks ka vaja siia kohta.

Ela üks päev korraga.

2011-01-07T20:15:00.002+02:00

Töö hakkab aina paremini minema, kuna pole enam neid kaste nii palju, mida ma esimestel nädalatel kehvasti puhastasin. Minu tõttu oli kõigil meil palju vaeva sellega. Siiski paistab, et saab vaikselt korda.

Kui mitu päeva linnas käia, siis kolmandal päeval enam ei jaksa, kui tahaks. Slippidega on natuke piin ka. Esimese kolma sammu peale saavad märjaks. Siiski oli tore eile lihtsalt kodus passida. Lugesin "Aurumasinast elektrimootorini" läbi. Endal aeg-ajalt silm kinni vajudes. Ei tahtnud juba kuue ajal magama jääda. Punnisin ikka sajaga vastu! Lõpuks, kui kell oli kümne lähedal, läksin pikali ära. Valisin välja uue raamatu, milleks on Mati Unt - Valitud teosed I. Ma valisin just selle, sest kiideti heaks ühe tütarlapse poolt pluss esimest kahte lauset olin ma vaimustuses. Ülimalt naljakas ning kuidagi eriliselt kirjutatud. Nagu old school trollija, sest eriti trollimise moodi tunduvad need tekstid olevat. See teebki selle armastusväärseks.

Ja päkapikud ikka on peas. Mulle isegi meeldib, sest enamus mälestusi tekitavad naeratuse näole. Muidugi kõrvalt võib tiba totter vaadata olla, kui Rox lambist särama lööb ja hambad irevil naeratab.

Ja siia üks hea motivatsiooniga lugu :)

Always

2011-01-05T18:36:00.003+02:00

Viimased päevad olen olnud sotsiaalsem kui kunagi varem. Võib-olla kunagi suvel olin veel rohkem, aga praegu on olnud küll tipphetked. 31. detsember sain kokku Kristjani ja Kätsuga. Nendega jõime kesklinnas teed ja sõime saiakesi. See oli tohutult lahe. Üle pika aja kahe toreda inimesega hommik veeta oli tõsiselt tore. Õhtul ootas mind ees pralle, kuhu ma siiski lõpuks plaanimuutuse tõttu ei läinud. See oleks olnud mu parim aastavahetus, kuid suutsin siiski teha aastavahetuse enda jaoks talutavaks.

Eile käisime Kaisamai ja Rasmusega linna peal. Taaskord oli mul tee kaasas. See on nii mõnus kuskil keset linna maha istuda ja kuuma teed juua. Mulle hirmsasti meeldib teha teed nii, et panen rohelise tee ja piparmündi tee kokku. Mesi sinna sekka paneb selle joogi rokkima. Kassitoomel ka käisime. Seda kohta ei leidnud korraga üles. Ma ei suutnud kuidagi meenutada, kuidas sinna sai. Lõpuks suure sumamise peale leidsime üles. Ja üllatus üllatus - Rox käis selle talve jooksul esimest korda urna just eile. See tähendab ise, mitte kellegi jõul. Toda ei pea ma arvesse. Siia juurde mõtlen just Sinust :D
Kelgutamise idee oli, aga kelku polnud. Lasin selg ees ja selja peal alla. Päris vahva oli. Rasmus andis hoogu ka juurde kasutades mind nagu soome kelku.

Õhtul läksime Marguse juurde. Seal oli ikka täiega lahe. Margusel on kitarr ja basskitarr. Mõlemal on võimendi. Ma olin nii sillas, et sain esimest korda bassi tinistada. Muidugi põhiline oli ka hea söök. Imelik, aga kuradi hea. Esimese asjana mängisime Guitar Herot. Margusel on kaks kitarri ja trummid ka veel. Trummide taga oli ilgelt lahe olla, aga samas ka keeruline. Veel koju jõudes olin ma nii eufooriat täis, et ei suutnud magama jääda. Hommikul nagu ikka raske ülestõus.

Täna. Jälle tee, jälle Rasmus. Seekord saime teise Rasmuse sõbrannaga kokku. Merelle nimeks. Naljakas ja vahva tütarlaps on. Seekord jälle Kassitoomele, aga nüüd oli murca (Koit on pääle kirotet) katkine kelk ka kaasas. Vat sellega sai mõnusasti alla lasta. Ma enamused korrad panin urna. Lihtsalt nii kõvasti raputas. Kätega toetades sai isegi päris kaugele. Kolmandal korral juba taipasin, et sabakont on valus. Mömm :D
Saatsime Merellet, aga kuna ma eile suutsin oma saapad ära lõhkuda Kaisamaid mäest alla lükates, kandsin ma täna slippe ja olin üdini märg. Muidu oleks Merelle ilusti rongijaama ära saatnud, aga neh. Ei saatnud.

Miks järsku muutus selline nolifer nagu mina seltsivaks? Seepärast et mu mõtted mujal püsiksid ühest tütarlapsest. Enamuse aja paistis isegi töötavat. Tänan teid, mu sõbrad, kes te olete olemas. Olete kallid.

Kuna posti pealkiri on laulu nimi, siis siia ka see laul:

"Ja ma tean, et sellest tuleb kaunis päeb."

2011-01-04T04:49:00.002+02:00

Mulle absoluutselt ei sobi hommikune vahetus. Õhtusega on palju lihtsam. Olen nii kaua üleval, kui lihtsalt ära väsin ja ärkan hommikul normaalsel ajal. Hommikuse vahetuse puhul peab hakkama end sundima magama minema ja ärkama. Töö juure palju uimerdamist ja pauside ajal tukastamisi.
Just hetk tagasi tuli idee, et võiks pool tundi tööle hilinema hakata. Siis ei peaks kell neli ärkama vaid hoopis kell viis. Loodetavasti ei ole vastumeelt töökaaslasele. Tööd teha niikuinii kohe kella kuuest ei saa, sest masin soojeneb pool tundi või kauem.
Varsti enam muust ei oskagi rääkida kui tööst. Seda ma ei taha.

Pisikest Kaisamaid nägin eile üle pika aja. Rassuse oli ka Tartusse meelitanud. Natuke kta oli meie pool ja läks ära. Eks me kohtume veel. Tervelt nädal on aega kuskil linna peal käia. Selles mõttes on tegelikult hommikune vahetus hea, et ma saan linna peal ka töllerdada. Õhtuse puhul ei viitsi hommikul välja liikuda ja õhtul tahaks ruttu koju.

Tehnikahuvilistel soovitan lugeda sellist raamatut nagu "Aurumasinast elektrimootorini". See on tõsiselt huvitav. Räägib tehnika arengust, leiduritest. Eriti huvitav on raamatu stiil. Uskuge või ei, enamus suuri avatusi teinud leiutajaid on surnud vaesuses või näiteks teadmata kadunud.

Kuna olen olnud viimasel ajal üpriski antisotsiaalne, tahan nüüd igal võimalusel sõpradega kohtuda. Kristjani blokkimise jätsin ka järgi, sest tegelikult temaga on lahe koos.

Jah aasta on uus.

2011-01-01T11:47:00.002+02:00

"Kas aasta 2011 tuleb parem kui 2010?" oli eile ajalehe esikaanel. Vastupandamatult ajas muigele. Totter kuidagi.

Hommikul hakati juba mind kõnedega pommitama. Helistas Raido, boss, Kätsu. Enamus inimesi kutsusid linna. Lõpuks jõudsin linna peale kah. Raido oli jalga lasnud juba sellel ajal, kui liikvele saime.
Võtsin kaasa Murca kohvitermosega teed. Natuke kohvimaik oli juures, aga ei olnud hullu. Kristjani ja Kätsuga sain ikka kokku. Ostsin poest saiakesi ja küpsist ning istusime kesklinnas SuperAlko ette pinkidele ja sõima saiakesi ning jõime head, kuuma teed peale. See oli nii mõnus.

Pärast seda läksin pidutsemise kraami ostma. Ühe alkovaba õlle kah uue aasta puhul. Pärast kahetsesin, et ühe ostsin. Plaanid muutusid, sellepärast. Kohe räägin.

Tuli välja, et minu pidu toimub hoopis mujal ning ei saagi koos lahedate inimestega, keda ma enamusi ehk tean. Läksin hoopis Keldrisse, kus olid ka lahedad inimesed, aga enamus võõrad. Seal sain natuke olla. Lõpuks liikusin Kristjani ja Kerliga kesklinna.

Kesklinnas tuli mulle suur eufooriahoog peale. Suhtlesin igasugu võõrastega, kallistasin suvalisi inimesi, ajasin täiesti segast. Ma nautisin seda täiesti. Lõpuks nägin jälle paari tuttavat. Siis haakisin sinna seltskonda ennast. Enamusi ei teadnud ja mind ka ei teatud. See on kuidagi mõnus mõnikord. Pakkusin lollitamisega üle ja lõpuks pälvisin ühe tütarlapse viha. Kutsus mind värdjaks ":(" Siiski oli lahe. See seltskond liikus just mõnusasti minu kodu lähedale. Lõpuks oli kuulda, kuidas küsiti, et "kes see üldse oli?"

Aeg olla taas keskmiselt lõbus, keskmiselt kurb. Liiga palju ükskõik mida pole kunagi hea. Ehk on erandeid.

armastan p2ikest ja tuuli

2010-12-30T17:05:00.001+02:00

Kui enamuse ajast on t88 juures praegu kurb, siis pauside ajal suudab t88kaaslane mind t2iega s2rama panna. Enne laulis Koit Toome 'kaugele siit' peenel h22lel. L6puks ytles, et kao kaugele siit, koit toome. Rox oli k6veras.

Hea uudis on see, et boss ongi hea inimene. Homme ma ei pea t88le minema!

Ootan v2ga, mil saan taas Dianat n2ha. Kallistan.

Ilmselgelt passin t88l ja moblas.

I believe in you

2010-12-28T13:15:00.003+02:00

Ja nüüd pärispostitus.

Eilne tööpäev tundus, et sellele ei tulegi lõppu. Kaks tundi kestis nagu neli ja nii edasi. Siiski produktiivsus oli päris kõrge. Saime lausa mitu pausi teha ja puha. Terve päev lihtsalt muretsesin ja mõtlesin. Mõtted läksid vahepeal hulluks kätte ja jälle vaibusid. Siiski jõudis ka paar lugu kummitada sel ajal.

Handsfree on üks kuradi tore leiutis. Just selle koha pealt, et on võimalik segadust külvata või isegi hulluna näida. Eile katsetasin enda oma esimest korda. Helistasin kest öhe Kristiinale. Too oli just tudinud, aga oli ikkagi rõõmus nagu alati. Täiesti uskumatu inimene. ZEN on ikka tore asi. Saab lõputult juttu puhuda või seni, kuni tuleb uni peale.

Aastavahetusel peaksin olema tööl kella 00-ni, aga arvatavasti boss laseb meid varem ära. Ka tema on inimene.
Aastavahetusel tulevad igasugused toredad inimesed ka linna. (Kalli selle koha peale.)
Pluss Rasmuse peaks ka üks tütarlaps meelitama linna. Huvitav oleks.

Et eelmine postitus oli igatepidi rõõmu täis, tuleb siia melanhoolne lugu.
(See lugu ikka veel tekitab külmavärinaid.)

Hea tuju muusika postitus.

2010-12-28T11:57:00.002+02:00

Varsti räägin juttu ka, aga praegu teeks sihukese triki, et ainult videod.

A see on lihtsalt catchy

Would you still love me anyway?

2010-12-26T19:08:00.002+02:00

Jõulude ajal on mõnus olla Räpinas. Kõik on koos. Pugime ja vaatame filme. Mina muidugi magan enamuste filmide ajal või olen teises toas arvutit kasitamas.
Põhiline asi on see, kui saab SAUNA. No saun on ikka parim asi maailmas. Pärast seda veel ennast sööki täis laduda on ka pluss.
Hommikul veel pealegi eelmine õhtu ahju pandud liha. Mm. Vat see oli jõulusöök. Ploomidega. See on väga tähtis asi selle juures :D

Issi ja emme pidid täna poodi minema autuga. Juba hakkasid minema, kui kutsuti autot lükkama. No ma panen rahumeeli sussid jalga ja lähen toariietes siis õue. Antakse kaabits kätte. Aknad täiesti jääs. Kraabin neid mõnuga. Siis hakkame lükkama. Auto läheb täiesti viltu. Lund ja pori lendab igale poole. Siis kühveldame natuke. Proovime uuesti. See kord olin mina juba tagaotsas ja sain üleni selle poriga kokku, mis sealt rataste alt lendas. Just eelnev päev olin õnnelik, et siin majas on mul puhtaid riideid ka. Lõpuks saime autu välja lükatud. Siis saime sissesõidus veel seda pruuni lund ka kühveldada. Tuppa minnes hakkasin torisema. Üleni märg ja porine. Tormi nunnult ütles, et "Sul on sokid märjad". Siis võtsin sokid jalast. "Sul on jalad märjad."

Täna juba päev otsa olen mõelnud laste saamise peale. Mängisin tükk aega Tormiga ka selliste mõtetega ja siis murca järsku küsis, et millal mina siis lapsed teen. Vastasin, et olen mõelnud selle peale, aga välja mõelnud pole. Nojah. Pidin ikka hiljem oma tuju rikkuma ka selle arutamisega. Täiesti turris olles mõni hetk. Tule maa peale, Rox.

Inimesed teevad elus valikuid. Vastavalt kogemustele. Mõnikord ka vastavalt teiste mõjutustele, ütlustele, õpetustele. Mina ise otsustasin suitsetamise maha jätta. Mina ise otsustasin hakata karsklaseks. Ma ei lähe kellelegi sellist eluviisi pähe määrima ja ei bashi selle eest inimest, et ta suitsetab või joob. Oma keha, oma elu. Ka siia sekka käib see valitsuse otsus alkoholi müümise aegu piirata. Kust nad võtsid sellise õiguse? See ei tee ju midagi paremaks. Ostetakse varem valmis. Samas aidatakse ka kaasa salaviina müügile. Võib-olla ka puskariajamisele, mis on tegelikult arvatavasti isegi huvitav... kui just õhku ei lenda midagi.

Love Me Or Not

2010-12-23T23:51:00.004+02:00

Tööl on hea. Mulle juba hakkab meeldima. Vahepeal oli hetki, mil mõtlesin, et täitsa jama. Tööd on vaja teha. Käed hakkavad ka ära harjuma selle karmi kratsimisega. Eks tuleb end lõdvestada, venitada, mudida. Homme pean ka tööl olema. Siis saan topelttasu kuuldavasti. Natuke hiljem tööle. Väga nunnu. Siiski hiljem ära ka.

Räpinasse saamine on suure kahtluse all, sest bussipiletid on kõik välja müüdud. Eks homme vaatame.

Üleeilne paha tuju läks ruttu üle, kui sain Dianaga kontakti ja kokku. Kõik oli hea. Kelgutada ei taha. Niigi suusatan (sumpan) läbi lume iga päev. Mõnus. Dianalt sain kingituseks mikri. See oli üks rusikas silmaauku. Samas natuke noriv tundus :D. Enda kingi sain eile üle anda. Paistis meeldivat. Selline huvitav asi, millega on hea soe käest kinni hoida. Kunagi murcale rääkisin ühtedest kinnastest, millega saab hea käest kinni hoida. Murca ütles, et nendel pole ju pointi, kui paljast kätt hoida ei saa. Siis rääkis, et selline sooniku moodi asi on hoopis hea. Rääkisin kallile emmele sellest ideest juba üliammu. Ta juba tollal kohe asus seda tegema ja saigi valmis. Ilus ja hea pehme.

Sina oled see, kes teeb mu tuju heaks ja pehmeks ja mõnusaks.

Kaua aega juba oman mõtteid omaette elamisest. Olen ainult mõnele inimesele rääkinud. Isegi unes näen aeg-ajalt, kuidas ise oma kodu ehitan (see küll on tiba imelik, sest tüürin rohkem üürikorteri peale). Krissile ka rääkisin sellest ideest üks päev. Too kohe jutuga, et kunagi võiks kahe peale üürida. Ma ei öelnud talle midagi selle peale. Kuulasin viisakalt ära ja küsisin üksikasjade kohta, mis mind tegelikult ei huvitanud, sest ma tahan täiesti üksi elada. Et mina kedagi ei segaks, et keegi mind ei segaks. Veel, et ma ei sõltuks ja minust ei sõltuks. Muidugi on erandeid, mille peale hetkel ei mõtle.

Ma tunnen end liialt mõjutatavalt. Kui tulin Tartusse kutsekooli, siis Kriss kutsus enda juurde. Oleksin hea meelega läinud. Siis veel tuli huvitav pakkumine, et 900 krooni kuus korteris. Oleks raha olnud, oleksin läinud hea meelega sinna elama. Ega's siis keegi mind ei saanud toetada. Ma arvan, et polekski tahtnud, sest minul peab ju silma peal keegi hoidma alati. MINA JU LÄHEN LINNAS KÄEST. Jah. Loomulikult ma saan teisi selles süüdistada. Koolis käimine oli ka masendav. Kõigil olid vahendid, enamustel läpparid (said iseseisvalt õppida ja otsida, kui tund osutus venivaks). Mina olin nagu mingi rott. Käisin veel kursusejuhataja käest toetust küsimas. Ei and teine. Siis otsisin tööd. Ei leidnud. See mõjutamise koht on ka rahaline just nimelt. Vot. Hetkel lihtsalt sellised asjad südamel.

Üks päev Räpinas olles tekkis suur vajadus mured ära rääkida. Kuna olid liialt personaalsed mõtted ning ma olin voodis, otsustasin nö blogida mobiilisse. Oleksin hiljem ka internetis avaldanud, kuid lihtsalt kuskile kirjutamisest sain kergendust ja lõpuks kustutasin lihtsalt need tekstid ära. Kuidagi teraapiline.

See film, mida kinos käisime vaatamas. Due Date. Hirmsasti häiris mind see film. Tükk aega ma veel mõtlesin, mis selle juures nii valet oli. Näitleja. Robert Downey Jr. ei sobi selliseid komöödiaid mängima. Minu arust lihtsalt nii on. See film oli minu arust täiesti Ben Stilleri stiil. Paar treilerit kah iseloomustamaks.

See film ei olnudki nii tüüpiline, kui ma arvasin. Kuidagi mõnusa lõpuga oli. Ma naersin.

Igatahes. Point on. See on see mees, kes nii peab.

Gives you hell

2010-12-21T16:51:00.003+02:00

Rox alustas eile taas liha söömist. Kaua ma lasen neid vihjeid mööda minna. Kogu aeg igal pool LIHA LIHA LIHA LIHA. Keegi ju ei mäleta ka kunagi, et ma ei söö liha. Nii on teistel ja mul ka lihtsam. Mõrtsukas olen ma nii ehk naa. Vihjetest nii palju, et eile sain töö juurest jõulupakiks lihaga täidetud kilekoti. Verivorstid tegime eile ära. Sinki ajasime ka peale.

Kui ma ainult liha ei söönud, siis ma polnud taimetoitlane ju! See on minu arust tiba teine asi.

Ma tahaks hetkel Dianat hirmsasti näha, aga ma natuke kahtlen ka juba, kas ma ikka tahan. Tuli hetkeks must masendus. MSNis rääkimine pole enam see, mis kunagi oli. Päriselt on kõik toredam. Ma üldse ei salli hetkel, kui keegi rääkima hakkab.

Ma taaskord tänan muusikat, et ma üht asja ette ei võta.

Töö kurnab, vaba aeg kurnab, suhtlemine kurnab, mitte suhtlemine kurnab. Sa ise ka ei tea, mis sa tahad.

The meaning of life

2010-12-15T12:32:00.002+02:00

Hakkab ilmet võtma töö juures muusika kuulamine. Mul on selge nägemus ka tegelikult, millised peavad kõrvaklapid olema. Paistab, et see masinamüra pole ikka kõrvadele hea, sest muusikat niisama valjult kuulates oleks nagu väga vali. Masina juures aga vaevu märgatav. Seega peaksid olema sellised kõrvaklapid, mis välise heli ära lõikavad. Siis saaks muusikat vaikselt kuulata. Muidugi teine asi on, mida töökaaslane siis peaks tegema, et mu tähelepanu saada. Vehkima käte ja jalgadega ehk.

Eila võtsin Murca suured kõrvaklapid kaasa. Natuke tuunisin neid, sest katki on. Ega neid vist eriti paremaks ei saagi enam. Igatahes. Vahepeal panin puhkeruumis maksimaalse volüümi peale mängima, et töökaaslane ka kuulaks. Siis ta ütles mitu korda mind hämmastama panevat asja. "Nii vanad bändid kõik." Neid oli ta kunagi aastaid tagasi kuulanud. Muusika minu jaoks ei vanane. Ma kuulan ikka seda, mis on ja jääb minu jaoks. On selliseid bände ja lugusid, mis lihtsalt ei aegu. Poppmuusika vist on selline, mida mingi periood kuulatakse ja siis unustatakse. Vähemalt ma mõnd sellist inimest tean, kes nii käitub.

Mul on igasugu ideid, mida jõuludeks kellelegi lähedasele kinkida, aga vat teostus vist klükkub uude aastasse ressursside puudumise tõttu.

Kas nüüd oleks õige aeg süüa tegema hakata? Ei? Vist mitte. Tavaliselt hakkan pool tundi enne uksest välja minekut tegema ja jõuan. Töö juures töökaaslasele räägin oma söögitegemistest, siis kuulab vaikides ära. Võtab oma võileivakarbi ja ütleb "Need võileivad hakkavad juba ära tüütama."

Tumturururu.

2010-12-14T00:57:00.003+02:00

MP3 oli nii hea idee, kuniks masin käima läks. TÄielik vaikus kõlas kõrvaklappidest. Oi ma kirusin mõttes seda. Ikka sellised suured kõrvaklapid rokiksid.

Õhtune vahetus tundub kuidagi libedamalty minevat. Kui me oleks tahtnud, oleksime täna 2000 kasti asemel 3000 isegi jõudnud. Töökaaslane aga ütles, et kui liialt innukalt teeme, siis boss võib vaadata, et päevanormi tuleks tõsta. Seda me ju ei tahaks, sest alati ei lähe nii libedalt (kleepsud ei tule nii hästi alati kastidelt maha, transamehed tahavad mõnikord roclat kasutada, panevad aluseid valedesse kohtadesse). Kuidas on võimalik, et eri inimestel on bussiaegadest erinev info? Pluss veel see, et bussipeatustes on teine info, mis netis ja nii edasi. Täna kõmpisin töölt koju. Siiski polnud see üldsegi kehv teekond, sest muusika oli kaasas ning poolel teel sain kalli Dianaga kokku. Saatis mind. Saime natuke jutelda ja lumme lükata teineteist. Oli tore paarteist minutit :).

Nii hea, kui koju tulles on seesama söök alles, mida hommikul sai tehtud. Ainus küsimus on, kas mu tehtud söök oli ülisitt või on kusagil mujal inimestel kõht täis saadud.

Piimaga on siin huvitav müsteerium. Kui on pakk piima, siis saab see kohe otsa. Ostsin kolm pakki piima ja esimene pakk on veel poolikult külmkapis ja kaks täis on ootel. Nii palju siis vasikatest.

Nüüd vist hakkab nii olema, et me ei kohtugi ärkvel peast siinsete elanikega. MIna jõuan siis, kui magatakse ning ärkan siis, kui koolis ja lasteaias ollakse.

Sübariit?

2010-12-12T19:48:00.003+02:00

Murcaga üks päev arutasin, et kui blogisse kirjutama midagi hakata, siis kaovad kõik eelnevad mõtted, mida tahtsid blogisse panna. Ilgelt pikk postitus tuleks, kui oleks kõik meeles. Siis ma ütlesin, et seetõttu hakatakse pastakast välja imema. Murca arvas, et see on vale väljend. Pole ju paberit ja pastakat. Arvuti ja klaviatuur on. Murca siis pakkus, et klaviatuurist välja imema ja veel mingeid variante mõtlesime. Ma jälle mingi hetk mõtlesin selle peale. See on ju klaviatuurist välja pressimine oopiski.

Appi. Need tüübid on friigid. Ma olen nendega juba kolm mängu vist mänginud ja nad ikka veel tahavad. League of Legendsi nimelt. Mul on üks mõnus seltskond tekkinud, kellega ma aeg-ajalt mängin ja skypetan.

Kinos käisin eile. Diana ütles, et etteaimatav oli. Komöödiad enamasti ongi hea lõpuga. Polnud nii hea, kui lootsin. Komöödia nimega "Due Date" Robert Downey Juniori ja mingi teise düüdiga, kes oli Hangoveris või miskit. Paistab, et tänapäeva komöödiad käivad umbes nii:

*Kõik on hästi.
*Juhtub midagi, mis kõik pea peale keerab.
*Tundub, et kõik on hästi.
*Tegelikult on ikka veel kõik pea peal.
*Mingi täiesti lambine absurdne, šokeeriv koht.
*Kurb koht.
*Jälle šokki.
*Natuke naljakas koht.
*Jälle midagi lambist.
*Suur tõrge enne lõppu.
*Õnnelik lõpp. Kõik hästi. Kõik said, mis tahtsid.

Diana kallikene andis mulle MP3-pleieri kasutada, aga ma peaks nüüd kõrvaklapid ka neile sebima, hehe.

Naftanafta

2010-12-09T18:20:00.003+02:00

Ja lõpuks on meeles ja mahti natuke blogida.

Rox on tööloom nüüd. Homme saab juba nädal. Sain sellise ameti peale nagu taarapesija.
Keegi võiks praegu kaela mudida. Tegelikult pole asi töös. Käisin säästukas ja krabasin asju, mis paistsid, et võiks osta. Siis tarisin seda. Kristjan palus ka oma lehtede tarimisel abi.

Np: Groove Armada - hands Of Time

Töö on lahe, inimesed on lahedad. Siiski vahepeal teise vahetuse töötajad heidavad ette asju meile ja siis me toriseme ja teeme lolle nalju töökaaslasega selle üle.
'
Tahtsin Dianaga minna kinno Devilit vaatama, aga seda vist ei ole enam :/
Eks siis valime teise filmi.

Tohutu palju mõtteid on millest, rääkida, aga kui hakkad kirjutama, ei meenu midagi.

Jubenaljakas, kuidas mu pea töötab. Kummitab mingi lugu. See on tavaline. Järsku selle looga, mis kummitab, meenub mingi teine lugu. Siis kummitab järgmine. Siis mõtlen lambist "hei" ja siis tuleb kohe mingi lugu pähe, kus "hei" sees on ja ma pole enne tähelegi pannud. Siis tuleb ka teinekord sama sõna peale teine lugu meelde. Nii mõnus. Pole pleieritki vaja. A ma tahaks tegelikult. Suuri kõrvaklappe ja pleierit. Niinunnu oleks.

Ja neile, kes eile jõid. Palun:

2010-11-27T13:20:00.000+02:00

Minu armastus

2010-11-27T01:20:00.002+02:00

Arvuti. See on armastus. See on minu elu. Muidugi pole see sama armastus, mida saab defineerida inimese puhul.
See on midagi muud. See on midagi erilist.
Ma olen suurt sorti arvutisõltlane. See loomulikult kaasab internetti. Suurt osa mu ajast hõlmab arvutimängude mängimine. "Mis sa sellest saad?" Mis ma sellest saan? Ma ei tea isegi täpselt. See on lihtsalt midagi, mis mulle väga meeldib. See on minu elu. See on suur osa minu elust. See on kirg. Inimesed, kes kõrvalt vaatavad ja ütlevad, et "lollid arvutimängud" ilmselt ei tea seda tunnet. Neilgi ehk on omad kired, omad ihad. Omad armastused. See on minu oma.

Tihtipeale ohverdan enda uneaga. Tihti kurnan enda tervist. Lihtsalt selliseks on kujunenud minu elustiil. Teeksin ma veel midagi reaalselt kasulikku enda heaolule arvuti abil, oleks üleni meeldiv.

Mis mulle meeldib kõige rohkem arvuti kasutamise juures?

*Arvutimängud - Enamasti meeskondlikud. Väga tähtis on, kui mängin mänge, kus inimesed minuga suhtlevad. Tekib selline võistlustunne. Tehisintellektiga seda tunnet ei teki. Arvutimängude juures on mul ka selline kiiks, et kui mulle mäng meeldib ja ma tahan mängude loojat kiita, maksan ma selle eest. Toetan.

*Foorumid. Mulle meeldib lobiseda, jagada tarkust, saada tarkust, viia edasi teatud foorumite heaolu, hallata foorumit, omada foorumit, saada aeg-ajalt kokku ka liikmetega ja olla apaatne (aktiivsus tuleb alles õhtu peale tavaliselt).

*Muusika - Arvutiga kuulan ma suures osas muusikat. Mul on arvutis väga palju muusikat. Ma lihtsalt kuulan iga tegevuse taustaks muusikat.

*Filmid, sarjad - Mu elus oli hetkesid, kus päev läbi vaatasin filme. See oli nii mõnus.

*Opsüsteemid - Tohutult lahe on erinevate opsüsteemidega pusida. Kõvakettaid formaatida, proovida kuidas mis toimib. Eriti huvitav on Linuxitega pusida.

*Riistvara - Kakud lahti, paned kinni, vahetad komponente, näpid, klokid üles, imetled niisama näitajaid.

Arvutikasutuse juures leian ka mõned head küljed. Ma tean, mis enamasti maailmas toimub. Loen postimeest, vaatan videosid. Siiski tunnen, kuidas Rox nüristub. Ropendab rohkem kui peaks, on närviline, kaotab vahepeal oskuse suhelda, omab punaseid silmi (ning siniseid silmaaluseid), jääb aina lühinägelikumaks ja muud sihukest.

// Täna uurisin winehq-st, kuidas windowsi programmid Ubuntu peal winega jooksma saab. Ülim tahtmine on kunagi heal ajal kolida ülenisti Linuxi peale. See oleks nii vahva. Pusida ja susida ja vaadata sisemusse, kuidas asi töötab, et saada kõik kenasti toimima.

Np: Michael Franti & Spearhead - Nobody Right Nobody Wrong

Let's pretend.

2010-11-26T01:51:00.001+02:00

Mõnikord leian end mõtlemas liiga palju, mida teised mõtlevad. Samas teinekord midagi tehes ei mõtle ma sellele, kas keegi teine ehk tahaks ka seda teha. Siis peab mulle märku andma. Samas võib olla ka asi selles, et ma ei mõtlegi see hetk millelegi muule, et asi lõpule viia.

Muide. Rox tahab tööle. Pakkuge tööd. Kui midagi kõrvu, silma jääb, andke kindlasti teada. Oleksin tänulik.

Miks oh miks tulevad sada häda kaela just järjest. Miks mitte korraga ja siis korraga minema? Nimelt olen vist nädal aega juba haige olnud. Võib-olla liialdan. Kurk on küll olnud juba varem kordi ja kordi valus. Nüüd siis oli mitu päeva suhteliselt kõrge palavik. Esimene õhtu oli 39.2. Teine õhtu 38.4. Järgmised päevad alanes juba täitsa ära. Siis hakkas kurk valutama. Nüüd on silm paistes. Palju õnne mulle.

Vahepeal tuleb tahtmine lihtsalt ükskõik, mis kontserdile minna. Peaaegu ükskõik ku kaugele. Täna korraks vilksatas, et võiks homme minna Valka häälega NMR-i kontsertile. See oleks nii lahe. Kuigi. Juba laupäeval oleks vaja Räpinasse minna, sest nii on odav. Alati tuleb ka pähe see mõte, et mul on terve elu aega käia kontsertidel.

Koiduga koos kodus passida on ikka kohati lahe. Ta on hästi jutukas, ajab asjalikku juttu. Mingeid filme ja asju on natuke tüütu vaadata, sest kui mina midagi naeran, siis ta küsib, et mis on. Ma ei hakka talle ju ometi ümber jutustama, mis juhtus. Ta ise ju nägi. Ehk on asi selles, et ta ei saanud aru, milles nali oli. Seda enam ei viitsi ma talle ümber jutustada dialoogi. Muidugi võiksin.

Kaeraküpsised. Need rokivad.

See on potiäss

2010-11-16T13:46:00.002+02:00

Rox käis Tallinnas. Bettil külas ja kokkutulekut pidamas.
Üldiselt oli kõik meeldiv. Siiski mullte Tallinn ei meeldi, sest see kõik on mu jaoks võõras. Hirm ära eksida on kõige suurem ehk. Ka seda, et pole kindluse tunnet.

Eks ma korra eksisin ka ära. Kuna Betti otsustas ennast täis kaanida ning mul polnud eriti huvitav seda jälgida, soovitas Betti mul tema poole ära minna, kui ma ära väsin. Woodstock oli muidu kena koht. Täitsa nauditav õhkkond oli.
Eksisin ma ära nii, et ma ilusti kenasti lihtsalt istusin üpris suvalisse bussi ja sõitsin lõpp-peatusesse. Sealt siis jalutasin võttes mingi loogilise suuna kätte. Lõpuks jõudsin kohale ka ja kusjuures oli väga huvitav. Eriti lahe oli see, et mobiil kustus ära.

Kokkukas tõotas tulla igav ja tuim. Kõik kes kokku olid tulnud, olid eriti külmad ja vaatasid nagu tontidele otsa. Siiski hiljem piljardiklubis hakkasid inimesed avanema ja sai väga lõbus õhtu.

Kibelesin turvalisse Tartusse ja keskööks olingi kohal. Niinunnu.

Johhaidii aidaa hei!

2010-10-31T16:21:00.002+02:00

Vahepeal olin ema kah peale perenaise olemise.
Koit ja Raahel tulid paariks päevaks. Eks ma siis nendega tegelesin. Mürada sai ka vahepeal, aga eile viskas juba üle, kui keskööl mürasid nagu segased.
Raahel on täitsa asjalik plika kohati. Vabatahtlikult pesi nõusid, tassis puidki, kui ma õues puid lõhkusin. Sai nagu samaealisegagi räägitud. Ja siis on hetki, mis toovad näole wtf-grimasse.

Üks päev tegin terve aja friikartuleid. Ilgelt head said, ilgelt palju taheti ka neid. Põhiline asi oli mustsõstra morss mulliga ja vahuga. Mmm, kuidas seda kaaniti. Üks hetk õnnestus ka pliit põlema panna - nimelt õli läks natuke üle panni ääre ning ülikuum pliidiraud lahvatas leekidest, mis võisid isegi laeni küündida. Hetkega lakkas tuli. Šokk oli küll võimas.

Tormi hakkab juba terveks saama. Silmad pole punased. Norskab siin teine kenasti.

Ja hei, elamine on ikka samasugune seapesa nagu alati.

Täna päästsin ühe siili Muki käest. Tal on selline ülirumal komme siile maha matta. Nii kurb, kui see ka ei ole, on ta kümneid siile juba sedasi tapnud. Matab maha, unustab, kaevab üles haisva laiba. See siil on meil praegu toas ja topib oma nina nurka kogu aeg. Paistab, et Muki on teda tagajalgadest hammustanud, sest ta veab end esijalgade abil.

Ehheee. Homme on ühel toredal tütarlapsel sünnipäev. Kingitus on mul alles mõtetes. Seda ma ei tea, millal see mul valmib ning millal selle üle anda saan.

Stand up like a man

2010-10-27T23:50:00.002+03:00

Treat me like yout mother. Muhaha.

Kui sa ei karda, siis vajuta play nuppu.b

Poolteist nädalat perenaine oldud, aga midagi erilist pole ära tehtud.
Süüa olen iga päev teinud nagu kord ja kohus. Ahjusid ka kütnud. Maja korrastanud, ei.

Homme juba tuleb mulle kaks last juurde. Praegu on mul kaks. Homme olen siis juba nelja lapsega. Tormiga juba tükk tegemist. Siis veel kaks hullemat juurde.

Mul alati tekib mingi suur tahtmine kuskile minna, kui kuu alguses raha tuleb. Järgmine kuu tahaks kuskil kontserdil käia ja Tallinnas ka käia ühel vahval tütarlapsel külas, kes mind tükk aega juba ootab loodetavasti ikka :D

Huvitav on see, et mu unenägudes pole kordagi olnud seda, minu praegust kodukohta. Ikka ja jälle see väike külake ja korter, kus ma 5+ aastat tagasi viimati reaalselt elasin. See kõik on kinnistunud minusse. Kõik mu vanad sõbrad on mu unenägudes. Mõnikord on ka mõni uus inimene, kellesse kiindunud olen, aga see on harva.

Muide kas sina tead, kes on Last.fm-s Üllar Jörbergi top listener? ei tea?

Kas ongi nii, et kui inimesed ei salli teineteise muusikat, aga mõlemad sallivad alkoholi, on nad täiesti mitte mingite küsimusteta sõbrad? Lihtsalt selline mõtteke. Selles mõttes, et ma ei kannataks eriti pika ajalist koos olemist inimesega, kes ainult kuulaks näiteks träna. Samas oleks tore, kui enda muusikatki kuulata saaksin. Uskumatu, kui tähtis võib mulle muusika olla. Samas ei ole enamasti träna kuulavad inimesed ka isiku omadustelt mulle sobivad. Ilmselt on nendel asjadel mingid seoses. Äkki pole ka. Mina ei tea.

Lõpetuseks mõni kergem laul kah.

Let's gain superpowers

2010-10-17T18:46:00.003+03:00

Jälle Räpinas. Eile sai oldud peaaegu terve öö üleval. Asjatasin arvutiga. Oli ilgelt huvitav. Lõpuks ometi sain ühe HDD MBR-st jagu, mis oli tänu Vectorlinuxile ja LILOle untsu läinud. Ei saanud WinXP-d installida. Eelmine nädal juba pusisin, a välja ei pusinud. Nüüd viimaks meeleheitel kasutasin Win 98 plaati ja käsku fdisk /mbr ja funkas. Öö läbi kruttisin ja muttisin nii, et magada ei saanudki eriti. Nüüd siis päeval magasin. Muide tegin ühest windowsi installist kärbitud versiooni nLite abil.

Miks ma Räpinas olen ja ei lähe järgmisele SINA seminarile? Seetõttu, et mina olen nüüd kolm nädalat siin perenaine. Igatahes kohustused on sarnased. Eks näis, kuidas hakkama saame. Arvan, et pole hullu üldse. Tormiga võib muidugi minna keeruliseks. Rasmus samas on mõne koha pealt veel titem kui Tormi. Täna emme tegi ilgelt head sööki. Nägi vaeva ka ja Rasmus isegi ei maitsenud öeldes, et ta teab selle maitset. Mina küll ei teadnud. Selle asemel, et sooja sööki süüa, sõi ta saia. Sihukesed tüübid on siin siis meil.

Mõnus tunne on hommikul vara jaheda ilmaga kuuris ilma kinnasteta puid lõhkuda. Kuidagi karge ja hea.

Np: [spunge] - Skanking Song

MMmmmMmmmMmmMmMmMMM Kakao,.

2010-10-14T18:22:00.002+03:00

Seminaril käisin laupäeval. See oli siis üheksas oktoober. Kolm tundi kestis. A nii huvitav ja lahe oli, et ma ei pannud tähelegi, kui juba läbi sai. Tegelikult oli lausa kolm ja pool tundi. Põhimõtteliselt rääkisid kaks inimest oma edu saladustest ja oma käekäigust. Sellest, kus alguses olid ja kuhu nad nüüd jõudnud olid. Hästi huvitav oli. Pärast jagati inimesed gruppideks. Igale grupile anti teema. No anti teema ja siis pidid inimesed sinna minema, mis neile meele järgi oli. mina läksin tehnoloogia ja olin liialt mingis tehnikas kinni. Teistel oli keskkond, varia, haridus. Midagi oli veel, aga mulle ei meenu. Alguses esitati probleemid. Pärast seda võisid inimesed gruppi vahetada, et probleemidele lahendusi välja mõelda. Ma jäin tehnoloogia juurde, kuigi mu mõistus ei võtnud. Siiski vahva üritus oli. SINA noortele paistab Mika väga meeldivat. Taustaks mängis see pidevalt ja ühes tutvustavas videos oli see olemas ka.

Nüüd olen passinud Tartus tükk aega. Üleeile sai ühe internetituttavaga kokku saadud. Millest me rääkisime? Ühest arvutimängust League Of Legends. Ja seda mitu tundi. Jutud ei paistnudki lõppevat. Mäng lihtsalt on nii mitmekesine ja lahe. Praeguseks on küll natuke tüdimus, sest ma ei suuda enam võita hästi. Kogu aeg kaotan. Märk sellest, et tuleks paus sisse teha.

Et ühte tüüpi segaduses hoida, ma mõnest oma tegevusest ei kirjuta :D

Oh. La Roux'd kuulates tekib mingisugune nostalgia taoline tunne. Seda sai eelmine suvi ja sealt edasi kuulatud palju-palju. Meeldiv muusika.

Mõtlesin, et mul võiks olla uus arvuti, kuhu ma paneksin Linuxi peale ja oleksin pusiv ja usin. Räpinas olles sain Linuxipisiku muidugi seetõttu, et seal on hunnik vanu arvuteid, millega lahe eksperimenteerida. Kunagi teen ma oma Linuxi. See on üks mu suuri ihasid. Olen natuke uurinud, aga keeruline paistab olevat. Eks teinekord tuleb uuesti kätte võtta. Minu eesmärk oleks luua selline opsüsteem, mis täpselt vastab arvuti olemusele. Ehk kui on aeglane ja pisikese HDD-ga arvuti, millega saaks netti ühendada, siis tahaks teha võimalikult väikse opsüsteemi, mis oleks samas ka laiahaardeline selles mõttes, et oleks võimalik teksti redigeerida, ID-kaarti kasutada. See oleks kõik. Samas visuaalidele ei pööraks nii palju tähelepanu. Siiki GUI peab olema.
Kui hakatagi sellist asja tõsiselt ajama, siis ma ei tea, kuidas mu pea neid kõiki käske ja asju kinni hoiab. Minu mõistus pole selline, et kõik meelde jääb. Jamasidki tekkinud sellega seoses.

Juhilubade järgi peaks minema Põlvasse ja siis hakkama kuidagi autosõitu harjutama. Ma ei tea, kuidas...

Huvitav. Mul käib hooti see klaviatuurile vaatamata trükkimine. Veel üks minu soovidest - kümnel sõrmel pimetrükk. Oleks awsum.

Ütle millal tuled sa

2010-10-04T13:42:00.004+03:00

Mõtlesin just sellise asja peale, et kas on olemas internetis Last.fm sarnane asi, aga seoses raamatutega. See toimiks siis nii, et sisestad raamatud, mis sulle meeldivad ning see siis soovitaks sulle raamatuid, mida lugeda. See oleks nii hea, nii hea.

Merka sünnipäevapeol käisin reedel. Oli mõneti lahe, enamuse ajast siiski palju magedam kui eelmine aasta. Simo mängis igasugu haiget mussi kiusamiseks kogu aeg. Siis üks düüd bashis räppmuusikat mitu korda küsides, mis RAP tähendab. Ütles siis, et retards attempting poetry. Tema arust oli see nii naljakas.
Minu arust pole räpil midagi viga, kui just pole see tüüpiline gängsteri räpp, kus lauldakse mingitest bitchidest ja narkost jne. Minule meeldivad artistid on näiteks Flobots, Põhjamaade Hirm, A-Rühm, Flipsyde, Dessa.
Igatahes. Sünnipäevapeol sai nalja päris palju. Siiski pooled inimesed olid apaatsed, enamuse ajast passisid pooled inimesed köögis ja teised suures toas. Ühe sõnaga blokkimine.
Kokku võttes sünnipäevale minnes võiksid inimesed olla avatumad ja sõbralikumad :)

Ühte tütarlast tahaks hammustada praegu.

Pulss

2010-09-26T10:38:00.002+03:00

Ja ühe laulu refrääni osa, mis just kõrvus kõlas. Mõnus, mõnus.

I hope you remember me
I hope you never pretend for me
I hope you remember me
I hope you

Selle laulu avastamises saan tänada Helipea miksi ning veel eraldi seda kasutajat, kes selle loo upitas.

Igatahes.
Sünnipäev oli palju lahedam ja naeru täis kui ma lootnud olin. Kutsusin küll rohkem inimesi. Nagu ikka, on paljudel omad plaanid, äkilised plaanimuutused. Kaua sellel ei peatunud. Ei tulnud, siis ei tulnud. Ei ole kellegi peale vihane. Miks peaksin? See, et ma naljatledes "närakad" ütlesin, on muidugi natuke solvav ja muud. Siiski rõhutan - tegu oli õela naljaga, nagu mul ikka aeg-ajalt kombeks on.

Reedel passisin veel Tartus Muka pool, kui Raido helistas, et ma talle väravasse välja tuli. Tema oli juba Räpinas mulle külla tulnud. Mina alles paari tunni pärast jõudsin sinna.
Sain tuttavaks Raido sõbraga, kes on poole võrra segasem kui Raido. See tähendab ainult head. Kahekesi kinkisid nad mulle kaks purki oliive, headbangiva raadio ja palja ülakehaga mehepildiga välgumihkli.

Pärast tutvumist läksime poodi. Tüübid otsustasid kitarre kaasa võtta. Poodi minek kujunes pikaks protsessiks. Poes käies oli kogu aeg elav muusika kaasas. Poest naastes püüdis Raido mingid suvalised tsikid kinni ja kutsus sünnipäeva pidama. Raido sõber muudkui rääkis lauldes.

Varsti tulid Diana ja Kristiina ka külla. Siis pugisime ja mingi hetk mõeldi, mida koos teha. Otsustasime filmi vaadata. Ei suutnud hästi otsustada. Sinnani polnud ma Diana tehtud kinki lahti teinud. Tegin siis lahti ja oh üllatust - mulle oli kingitud üks mu lemmikuid filme läbi aegada. V for vendetta. Kas me otsustasime seda vaadata või jah? Ütleme nii, et Rox oli üleni õnnejunnis.

Seda ka, et Kristjan on jobu. :D